Vene kodakondsus peibutab Eesti omast rohkem PM
Kuumad uudised 28 Oct 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Ajutise elamisloaga Eestis elavad inimesed eelistavad võtta pigem Vene kui Eesti kodakondsust.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti statistikast selgub, et 2008. aasta jooksul on määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenenud 4570 inimese võrra, Eesti kodakondsus on naturalisatsiooni korras antud aga vaid 1608 inimesele.

Ka rahvastikuminister Urve Palo on tunnistanud, et üle 60 protsendi määratlemata kodakondsusega inimestest valib Vene kodakondsuse.

Kodakondsus- ja migratsiooniamet on kodakondsuse taotlemise vähenemise põhjuseks pidanud inimeste praktilisi vajadusi - nn halli passi omanikud saavad viisata reisida nii Schengeni riikides kui Venemaal. Suurim hüpe kodakondsuse taotlemises sündis 2004.-2005. aastal, kui Euroopa Liitu astumise tõttu pääses Eesti passiga viisavabalt Euroopasse.

Homme teatavaks tehtav viisavabadus USAga küll elamisloa omanikele ei laiene, ent reaalselt muutub viisarežiim USAga vähe.

Hoolimata ajalehes MK Estonija väidetust, nagu arutaks valitsus kodakondsuse andmist Eesti kodanikest laste vanematele, on siseminister Jüri Pihl öelnud, et kodakondsuse saamise aluseid ei muudeta. Küll on valitsus seadnud eesmärgiks olemasolevate seaduste raames Eesti kodakondsuse võtmist suurendada.

Riigikogu liige ja kodakondsust käsitlevate seaduste üks autoreid, Mart Nutt on nentinud, et teise riigi kodanikkonna laiendamine võib tekitada kaudseid julgeolekuriske.

«Toon kas või selle näite, et teise riigi kodanik, kes elab Eestis, on kohustatud teenima teise riigi sõjaväes. Kui ta on sõjaväekohuslane ning talle antakse ülesanded, siis ta rikub selle riigi seadusi, kui ta neid ei täida,» selgitas Nutt ERR Eudistele.

Toimetas Kajar Kase
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus