Vene ime
Eestlased Eestis 13 Jun 2011 Peep PillakEWR
    Trüki   E-post   FB     
Eesti Vanatehnika Muuseum avas 11. juunil oma asukohas Nõmme-Kase tänav 12 näituse „Vene ime“. Vanatehnika Muuseum loodi 2008. aastal ja varem on muuseumi kogudesse kuulunud autosid eksponeeritud Palmses. Nüüd on Nõmme-Kase tänaval vaatamiseks välja pandud lisaks autodele ka mootor- ja jalgrattaid, lastevankreid, mänguasju jm.
 - pics/2011/06/32600_1_t.jpg

Eelkõige köidavad avatud näitusel vaatajate tähelepanu Nõukogude autotööstuse imed, mille väljatöötamisega tegeleti riiklikul tasemel seltsimees Stalini isiklikul juhtimisel. Need autod meenutavad küll rohkem soomukeid kui tänavasõidukeid. Nõukogude esinduslimusiini ZIS (lühend Zavod imeni Stalina ehk Stalini nimeline tehas) 101 toodeti aastatel 1936 – 1940 ja selline oli ka Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, kui seal oli suursaadikuks madam Aleksandra Kollontai. Eestisse olevatki jõudnud seda marki auto, kui oli Nõukogude Liidu Stockholmi saatkonnast maha kantud. Pärast sõda toodetud esindusautod ZIS 110 kuulusid Kremli garaaži ja nendega sõitsid kõik tähtsamad Nõukogude tegelased. Muuseumis oleval autol on number 2 ja sellega olevat sõitnud kurikuulus Lavrenti Beria ise. Hiljem anti auto Eestisse, kus sellega sõidutati kohalikke kommunistlikke tegelasi Arnold Veimerit ja Aleksei Müüriseppa ning lõpuks anti auto üle Tallinfilmile. Uuemad esindusautod olid GAZ (Gorki autotehas) 13 ehk „Tšaika“ (Kajakas), mida aastatel 1959 – 1978 toodeti 3179 eksemplari ja ka sellist saab muuseumis näha. Sõiduautot GAZ 61-73 toodeti aastatel 1939 – 1942 ainult 194 eksemplari ja tänaseni on neist säilinud vaid kaks, millest üks on Eestis Vanatehnika Muuseumis ja teine Moskvas. Väikesõiduautosid Moskvitš 400-420, mis olid tavaliselt halli värvi, on toodetud rohkem kui 200 000. Muuseumis on eksponeeritud ka kabriolett, mis on päris haruldane. Pärast sõda anti tootmisse keskklassi sõiduauto GAZ M-20 ehk „Pobeda“ (Võit), mõni neist sõidab veel tänaseni, kuigi tootmine lõpetati juba 1955. aastal.

Eesti tänavatel ei ole eriti palju motorollereid kunagi liikumas olnud. Nõukogude ajal toodeti motorollerit „Tula“, mida kutsuti rahva hulgas lendavaks taburetiks ja „Vjatka“, mis oli Itaalia „Vespa“ koopia. Nõukogude ajal oli autot endale väga raske soetada, valik oli väike ja autode välimus oli tootmisse andmisel juba iganeda jõudnud, seepärast meisterdasid osavamad mehed ka ise autosid. Muuseumis näebki ühte sellist – 1963. aastal Albert Pajori poolt oma ajastu vaimus plekist tehtud elegantset võidusõiduauto. Vitriinides on suurel hulgal mänguautosid ja ka muid mehaanilisi mänguasju.
Tehnikamuuseumi saab külastada ainult eelnevalt kokku leppides Rene Levolliga (e-mail: ; telefon: 372 512 2146), kes on muuseumi loojaks ja juhatajaks.

Peep Pillak
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus