Vene armeejuht süüdistas Balti riike «hoogsas relvastumises» PM
Kuumad uudised 07 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vene armee kindralstaabi ülem Juri Balujevski teatas täna riigiduumas esinedes, et Moskvale valmistavad muret piirangud, mis on riigile tavarelvastusleppega peale pandud, sest need ei kehti näiteks Balti riikidele.

Kindrali sõnul taasrelvastuvad Eesti, Läti ja Leedu praegu «hoogsalt», ehkki nad olevat pidanud jääma pärast 1991. aastat demilitariseerituks, vahendas RIA Novosti.

«Eriline suhe on tavarelvastusleppesse Balti riikidel. NATO ühisest lähenemisest juhindudes ei liitu nad kokkuleppega ja jäävad täna relvastuskontrolli seisukohast nii-nimetatud halli tsooni,» tõdes Balujevski duumasaadikute ees.

Vene armeejuht tõi näiteks, et Baltimaades on praegu tervelt 431 soomukit, mida võrreldes 1999. aastaga on tema andmetel peaaegu kümme korda rohkem. Kindral lisas, et samal ajal on kolmekordistunud siin ka üle 100 mm kaliibriga suurtükkide arv, mida nüüd on 320.

Moskva teatas juba juulis ametlikult, et taandub 1990. aastal alla kirjutatud Euroopa tavarelvastuslepingust (CFE), sest see ei vasta uutele realiteetidele. Täna kiitis riigiduuma president Putini algatatud vastava seaduseelnõu ühehäälselt heaks.

Tavarelvastusleping seadis piirid tankide, raskesuurtükkide ja sõjalennukite arvule Atlandi ookeani ja Uurali mägede vahel. Selle parandatud versioonile, milles arvestatakse külma sõja lõppemise järel kujunenud olukorda, kirjutati alla 1999. aastal Istanbulis.

Istanbulis võttis Moskva enesele ka kohustuse viia oma väed välja endiste nõukogude vabariikide Moldova ja Gruusia territooriumilt. Seda nõuet pole aga Venemaa siiani täitnud, mistõttu pole ei NATO liikmesmaad ega ka Moldova ja Gruusia uuendatud lepet ratifitseerinud.

«CFE leppe hävitamine saab olema massiivne, tunnetatav kaotus Euroopa riikidele,» hoiatas Balujevski.

Tema sõnul on terve NATO pärast laienemist tegelikult ületanud tavarelvastuslepinguga kehtestatud piire peaaegu 6000 tanki, 10 822 soomuki, 5000 suurtüki, peaaegu 1500 sõjalennuki ja rohkem kui 500 ründehelikopteri võrra.

«Venemaa on valmis täitma oma osa, kuid mitte omaenda julgeoleku kulul,» märkis kindral.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus