See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/vemu-honguline-arhiiviaasta-tartu-college-is/article31009
VEMU-hõnguline arhiiviaasta Tartu College’is
14 Jan 2011 Piret Noorhani
Mis iseloomustas Tartu College’i arhiiviaastat 2010? Arhiiviruumide ümberehituse lõpp maikuus ja nende sisustamine ning kogude tagasikolimine aasta jooksul. Viimased tööd jätkuvad ka 2011. a, sest kogud on suured ja kolimiste käigus üksjagu segamini läinud. Kõik, kes elus korragi remonti teinud, teavad, et närvesöövast segadusest võib siiski ka kasu tõusta: vaadates igasse kasti, kappi ja kapi taha, saab terad sõkaldest eraldada ja asjad õigetele kohtadele seada. Töö vanade, st dr. E. Aruja nim. Tartu Instituudi Arhiivi ja Raamatukogu kogudega teenib ka uusi - Väliseesti Muuseumi ehk VEMU eesmärke. Võime öelda, et ümberehituste lõpp tähendas VEMU esimese etapi valmimist. Ees seisavad järgmised.

Töö avalikkusega

Oluliseks verstapostiks teel VEMUni oli Eesti Õppetöö Keskusele maksutagastusõiguse andmine (charity status), mis muutis võimalikuks annetuste ja toetuste vastuvõtmise VEMU arenduse jätkamiseks. Toetajate leidmiseks on mõistagi vaja selgitada, milleks VEMU vaja on. Seda tehtigi avalike ürituste kaudu: ettekandepäeval “Teel VEMUni” veebruaris ja Bibliograafia Klubi 25.a juubelil novembris. Rahvarohkeks kujunes Tartu College’i (edaspidi TC) 40. aastapäeva tähistamine septembris. Ülevaatenäitus TC ajaloost ja tegevusest ning ekskursioonid vastremonditud arhiiviruumidesse tõid kokku umbkaudu 200 inimest (sh eesti kooli õpilased). Anti välja VEMU tutvustav voldik ja Bibliograafia Klubi 25. aastapäevale pühendatud raamatuski tehti VEMUst juttu. Allakirjutanu on Toronto eestlaste julget plaani tutvustanud ka väljaspool Torontot: Minneapolises sümpoosionil “The Migration Letter: Archiving Intimacy in the Postal Era”, BaltHerNeti üritustel Tartus, Viljandis ja Riias ning Kotkajärve Metsaülikoolis; väliseesti väljaannetes Vaba Eesti Sõna, Lennuk ja AjaKaja ning BaltHerNeti konverentsikogumikus.

Kogumis- ja korraldustöö on arhiivide ja raamatukogude argipäev ja pidev tegevus. Remondi lõpp andis võimaluse kogumistööd hoogustada. 2010. a anti materjale üle 54 korral. Saabus suuremaid ja väiksemaid raamatusaadetisi, mahukaid isiku- ja organisatsioonide arhiive (S. Rauk, R. Toi, L. Pant, A. Tuvikene, E. ja A. Irs, S. ja J. Pahapill, L. Aruvald, H. Mürk, V. Muikma, Thunder Bay Eesti Selts ja kirik, St. Catharines’i Eesti Selts, Lennuväepoiste Klubi, Montreali Eesti Täienduskool jt). Saadi suurel hulgal väiksemaid annetusi üksikute dokumentide, kirjavahetuste, esemete, fotode, heli- ja filmilintide või kunstina. Ajaleht Eesti Elu hakkas regulaarselt üle andma oma digifotoarhiivi, aasta jooksul laekus ja kirjeldati 750 fotot.

Bibliograafia Klubi vabatahtlike ridades tegi teisipäeviti tööd 30 inimest (kokku ligi 1000 inimtööpäeva). Tassiti kaste, paigaldati riiuleid, kataloogiti ajalehti ja ajakirju, sorteeriti pisitrükiseid, korraldati ja digiteeriti foto- ja heliarhiivi. Alates sügisest olid kõik vabad jõud seotud raamatukogu inventeerimise ja paigalepanemisega. Nii võinuks töö arhiivkogudega hoopis soikuda, kui Torontosse poleks tulnud Baltic Heritage Network’i sekretär Karin Kiisk, kes korraldas ja kirjeldas Stella ja Johannes Pahapilli mahukad dokumendiarhiivid. K. Kiisk oli siin J. Pahapilli kutsel ja rahastusel. Kogud on nüüdseks toodud säilitamiseks TCsse.

Bibliograafia Klubi on saanud juurde uusi liikmeid (Asta Parming, Anu Jõe). Suvel käis arhiivis abiks aga õpilasi Kanadast (Kati Kiilaspea ja Helmi Hess) ja Eestist (Jette-Mari Anni ja Markus Luik). Talvel on tõhusat tööd teinud vahetusüliõpilane Eestist Evelyn Uudmäe.

Uurijaid ja külalisi tuli kaugelt ja lähedalt: Toivo Pilli, Jüri Estam ja Jane Kalajärv Eestist, Karl Toepfer ja Villu Tari USAst, Ave Lauren Inglismaalt, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja välisminister Urmas Paet kaaskondadega (sh EV suursaadik Washingtonis Väino Reinart ja Eesti asjur Ottawas Riho Kruuv), Eesti Muinsuskaitse Seltsi delegatsioon koosseisus Helle Solnask, Ants Kraut, Matti Strauss ja Peep Pillak. Saadi ridamisi päringuid, millele tuli vastata kirjalikult.

Koostöö

Palju tööd tehti TC seinte vahel, kuid vaadatud sai kaugemalegi. Peaks ju VEMUst ideaalis kujunema katusorganisatsioon teistelegi Kanada eestlaste arhiivi- ja raamatukogudele. Mais toimus kogumisretk Thunder Baysse, et tuua Torontosse sealsete eestlaste arhiive ja raamatuid. Suur tänu abi eest Maimu Mölderile ja Thunder Bay eestlastele. Torontos tehti koostööd elulugude kirjutajate rühma ja laenuraamatukoguga, peeti läbirääkimisi Eesti Etnograafia Ringiga Kanadas ja Eesti Keskarhiiviga Kanadas (EKAK). TC esindajate ja EKNi kohtumisel mais arutati EKAKi ja VEMU koostöövõimalusi. Reaalne koostöö algas sügisel. Selgemad piirid on võtnud plaan asuda andmeid sisestama ühisesse andmebaasi. Tehnilised eeldused on loodud, põhimõtetes läbi räägitud. Nüüd tuleb kokku leppida detailides, viia läbi koolitus ja andmeid sisestama asuda. Sellega saaks asuda teostama üht VEMU ideedest - koondada andmeid Kanada eestlaste kultuuripärandi kohta.

Nimetatud andmebaas pole veel internetis kättesaadav, vaid kasutatav kohapeal. See arenguhüpe tuleks teha lähemail aastail, kuid läheks maksma ligikaudu CAD 40 000. Investeering on mõttekas vaid juhul, kui andmebaasi koonduks võimalikult paljude Kanada (aga miks ka mitte USA või teiste väliseesti) arhiivide ja raamatukogude informatsioon. Tegemist oleks pikaajalise projektiga, mistõttu on vaja hästi läbimõeldud majanduslikku plaani ja tegevuste strateegiat. Mõttekas oleks teha koostööd Kanada või Eesti mäluasutustega, kellel on tugevam IT-platvorm. Üks võimalusi sel teemal läbi rääkida ja kokkulepeteni jõuda on BaltHerNet 2011. a suvekoolis, kus välis- ja kodueesti arhivaarid kokku saavad.

Rõõmustada sai ka mõne küpse koostöövilja üle. Marcus Kolga poolt paari aasta eest käivitatud eesti filmide kaardistamise ja digiteerimise projektis osalesid lisaks Tartu Instituudi Arhiivile ja Raamatukogule ka Kanada Arhiiv ja Raamatukogu ning Eesti Filmiarhiiv. Läbi sai vaadatud 45 filmi. Projekti käigus tulid välja tõenäoliselt esimesed, 1939. a pärit värvilised dokumentaalkaadrid sõjaeelsest Eestist.

Arhiivitöös, nii nagu muudeski ametites, on oluline suhelda kolleegidega ja omandada uusi oskusi. BaltHerNeti suvekoolis 2010 Viljandis osales 5 torontolast: õppuritena Rutt Veskimets, Roland Weiler, Kaja Telmet, Vaike Külvet ja korraldajana Piret Noorhani. Värskendati kontakte Ontario Arhivaaride Ühinguga, mille esindaja Carolynn Bad-Riedstra külastas TCd varasuvel, et anda nõu säilitusküsimustes.

Üleskutse

Ehkki TC keldris leidub materjale juba üsna aukartustärataval määral, võtame ka alanud aastal vastu väliseesti isikute ja organisatsioonide arhiive (kirjavahetused, dokumendid, mälestused, päevikud, foto-, heli- ja filmimaterjalid), kunsti, ajaloolise tähendusega esemed, pisitrükised (voldikud, kutsed, kavad, kalendrid jm). Tuletame meelde, et 2011 on eriti oodatud fotod, arhiividokumendid ja trükised eestlaste äridest Torontos jm Kanadas. Saadud materjalist on kavas koostada näitus. Ehkki kõiki väliseesti kirjastuste poolt trükitud raamatuid me enam vastu võtta ei suuda, palume neil, kes raamatutest loobuda soovivad, siiski ühendust võtta. Vahest on teie raamatute seas midagi, mis meil puudub. Väga oodatud on viimastel aastatel väljaspool Eestit trükitud eesti- ja võõrkeelsed Eestit ja eestlaste tegevust kajastavad raamatud, perioodilised väljaanded ja pisitrükised.

Suur tänu kõigile, kes lõppenud aastal arhiivitööd teha aitasid, seda moraalselt või materiaalselt toetasid. Loodame, et alanud aasta tuleb eelmisest veelgi tegusam.

Piret Noorhani
Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar


Täname rahastajaid, materjalide annetajaid ja vahendajaid, abilisi:

Tartu College, Eesti Sihtkapital Kanadas, Rahvuskaaslaste programm (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Eesti Naisüliõpilaste Selts, Bibliograafia Klubi, Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond, Toomas Saar, Johannes Pahapill, Ricki Roos, Toivo Pilli, Herbert Uustalu, Ingrid Puna, Maimu Mölder, Helge Kurm, Mai-Liis ja Viktor Virak, Hilja Teose, Laine Pant, Roman Toi, Heili ja Valdek Raig, Viivi ja Leena Jaanimägi, Karl Vaikla, Jaan Undusk, Elle Puusaag, Ilmar Wärk, Eerik Purje, Leili Terts, Endel Luik, Salme Tuvikene, Tiia Remmelkoor, Elin Toona, Hanno Bohl, Tiit Kao, Josie Raag, Aino Kangro, Siiri Liivamägi-Lupp, korp! Sakala, Anu Jõe, Mai Kindlam, Agnes Valgerist, Kalju Varangu, E. M. Sevic, Villu Tari, Kultuuripärandi Klubi, laenuraamatukogu, Mai Vomm-Järve, Vancouveri Eesti Selts, Ellen Valter, estdocs, Mall Puhm, Anne Altosaar, Vaado Sarapuu, Kaja ja Tiit Telmet, Toomas Tampõld, Eesti Päevaleht (Rootsi), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Elu.
Rutt Veskimets BaltHerNeti suvekoolis Aleksander Sünterilt õpetust saamas.<br> - pics/2011/01/31009_1_t.jpg
Rutt Veskimets BaltHerNeti suvekoolis Aleksander Sünterilt õpetust saamas.
Elna Libe fotosid kirjeldamas.<br> - pics/2011/01/31009_2_t.jpg
Elna Libe fotosid kirjeldamas.
Eesti Vabariigi sotsiaalminister Hanno Pevkur, asekantsler Riho Rahuoja ja EV asjur Ottawas Riho Kruuv tutvusid Torontos viibides Tartu College'is arhiivimaterjalidega.<br><br> - pics/2011/01/31009_3_t.jpg
Eesti Vabariigi sotsiaalminister Hanno Pevkur, asekantsler Riho Rahuoja ja EV asjur Ottawas Riho Kruuv tutvusid Torontos viibides Tartu College'is arhiivimaterjalidega.

Märkmed: