VEMU/Eesti Õppetöö Keskuse kogumisvõistlus “70 aastat suurest põgenemisest” (1)
Teadaanded | 21 Feb 2014  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
VEMU/Eesti Õppetöö Keskuse kogumisvõistlus “70 aastat suurest põgenemisest”

2014. aastal möödub 70 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest, mil nõukogude okupatsiooni eest lahkus Eestist üle 70 000 inimese, kelle teekond vabasse maailma oli dramaatiline ja enamasti ka üsna käänuline. Esialgseid peatuskohti Rootsis või Saksamaal peeti ajutiseks - loodeti ju tagasi koju pöörduda. Läks teisiti. Need, kes ei jäänud Rootsi või Saksmaale, liikusid edasi Austraaliasse, Põhja- või Lõuna-Ameerikasse, Inglismaale. Paljud põgenikud pidid järgnevatel aastatel proovima mitmete maade ja mandrite elu. Kõiki neid liikumisi ja erinevaid elusaatusi kutsumegi üles jäädvustama.
Võistlusele on oodatud põgenemisteemalised lood, mis räägivad Eestist lahkumisest, põgenemisteekonnast, uuele asukohamaale jõudmisest ja sealsest elust, järgmistest edasiliikumistest kuni Kanadasse saabumiseni. Meid huvitab ka see, kuidas põgenemisega seotud mälestusi põlvest põlve edasi antakse: kas, kuidas ja mida neist pereringis või eesti ühiskonnas räägitakse.


KEDA OOTAME OSALEMA?
● Võistlusele on oodatud kaasa lööma kõik Kanada eestlased, nii vanema kui noorema põlvkonna esindajad.
● Pagulaskogukondedes ja Eestis on 1944 Eestist põgenenute elulugusid küllalt agaralt kogutud. Need lood on kirjutatud või räägitud enamasti nende inimeste poolt, kes olid põgenemise ajal täiskasvanud. Vanema põlvkonna lood on sellelegi võistlusele väga oodatud – eriti seetõttu, et nende mälestuste kandjaid pole enam palju jäänud.
● Märksa vähem on kogutud nende eestlaste lugusid,kes olid põgenemise ajal lapsed või teismelised. Ometi on oluline teada, kuidas mäletavad põgenemist ja kohanemist uutes asupaikades lapsed ja noored.
● Võistlusest saavad aga osa võtta needki, kellel isiklikud mälestused põgenemisest puuduvad. Tänastelt lastelt ja noortelt loodame koostööd vanemate, vanavanemate või vanavanavanematega. Intervjueerida ja küsitleda võiks nii neid, kes põgenesid täiskasvanutena kui neid, kes olid põgenemise ajal lapsed.

MIDA UURIDA?

Kõigi põgemislugude puhul palume fikseeerida järgmised jutustaja andmed: ees- ja perekonnanimi, sünnikoht ja –aeg, praegune elukoht, elukoht Eestis enne lahkumist.
Kui olite põgenemise ajal täiskasvanu või kui intervjueerite neid, kes olid põgenemise ajal täiskasvanud, võiksite silmas pidada järgmisi küsimusi:
● Põgenemine kodumaalt: miks, kes, kellega, kust, kuidas, millega, millise tasu eest, kuhu, mida kaasa võeti jne.
● Elu laevas: laeva omanik ja meeskond, kes olid põgenikud ja millised olid nende omavahelised suhted, milline oli elu laevas, mida söödi-joodi, kus ja kuidas magati, pommitamised.
● Kui põgeneti maad mööda, siis kuidas, kellega, kust kaudu jne.
● Põgenike esialgsed asukohad: kuhu saabusite, milline oli vastuvõtt, kas liikusite edasi, kuhu, kunas, miks, kuidas.
● Kui pidite mitmeid kordi edasi liikuma, kirjeldage, miks, kellega, kuidas, kuhu jne.
● Kõigi peatuspaikade puhul võiksite kirjeldada elamistingimusi, igapäevaelu, inimesi, ühiskondlikku ja kultuurielu, suhteid kohalikega, kohanemist võõral maal.
● Kirjeldage ka oma emotsioone.
Kui olite põgenemise ajal laps või kui intervjueerite neid, kes olid põgenemise ajal lapsed, võite silmas pidida eespool toodud küsimusi. Ei maksa muretseda, kui teil ei ole vastuseid (kõigile) neile küsimustele.
● Püüdke võimalikult detailselt kirjeldada omaenda isiklikke mälupilte, olgu need kas või väikesed killukesed Eesti kodust, Eestist lahkumisest, põgenemisteekonnast, elust uutes asukohamaades, inimestest enda ümber.
● Kirjeldage ka oma emotsioone.
● Meenutades püüdke vahet teha, mis on teie isiklikud mälestused ja tunded, mis teie vanemate vm pereliikmete mälestustest kuuldu.
● Meenutage, kas ja kuidas räägiti põgenemisest ja elust põgenikelaagrites kas teie peres või eesti seltskonnas. Kirjeldage, kuidas teie või teie pere Eestist põgenemine on mõjutanud teie kujunemist ja praegust elu siin, Kanadas.

Võite kasutada ka Eesti Rahva Muuseumi poolt koostatud küsimuslehti:
http://www.erm.ee/et/Osale/Kaa...
http://www.erm.ee/et/Osale/Kaa...
http://www.erm.ee/et/Osale/Kaa...

KUIDAS UURIDA?

● Võite esitada oma kaastöö kirjalikult (eesti või inglise keeles), heli- või filmilindil. Samuti võite teha oma kodulehekülje/virtuaalnäituse või miks ka mitte dokumentaalfilmi.
● Kogumisvõistlusele on VÄGA oodatud koduarhiivides leiduvad põgenemist ja uues elupaigas elu alustamist kajastavad päevikud, kirjavahetused, dokumendid ja fotod, samuti varem kirja pandud (või lindistatud) originaalmälestused. Võtame ka vastu põgenemisteekonna kaasa teinud esemeid koos lugudega ja andmetega eseme päritolu/valmistaja, omaniku jmt kohta.
● Kogutud originaalmaterjale säilitatakse VEMUs ja kasutatakse üleandja loal tulevastel VEMU näitustel.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2015. PARIMATELE TÖÖDELE RAHALISED JA RAAMATUPREEMIAD!

Tööd palume saata: VEMU/Estonian Studies Centre, 310 Bloor Street West, Toronto, ON M5S 1W4.

Võistlustööga koos esitage andmed töö autori kohta: nimi, vanus, aadress, telefoninumber, e-meiliaadress.

Info: Piret Noorhani, , t. 416 925 9405, vemu.ca

VEMU
HOIAME OMA AJA LUGU!

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Ants Seimre, 1931.01.0422 Feb 2014 06:22
Meie lapsed ja lapselapsed on rootsi keelsed, sellepärast on lugu
rootsi keeles et nemad ka aru saavad kui isu tuleb.
On see vastvõetav?

Loe kõiki kommentaare (1)

Teadaanded
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus