Õppetoetuste eelnõu on vastuolus kõrgharidusreformi eelnõuga, kuna ei toeta reformi eesmärki, et tudengid saaksid õpingutele pühenduda ning õpiksid ja lõpetaksid ettenähtud ajas.
„Vaesemate noorte ligipääs kõrgharidusele väheneb tunduvalt. Selline toetus pole piisav, et tööl käimata õppida ning vanemate toetusele ei saa nad samuti loota,” sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimees Eimar Veldre, kommenteerides seda, et eelnõu järgi hakkab 135-eurost toetust saama vaid selline tudeng, kelle perekonna sissetulek ühe liikme kohta on väiksem kui 280 eurot ja kes õpib täismahus.
Samuti valitseb ebaõiglus tänaste tudengite suhtes, kuna toetusest jäetakse ilma kõik 2011. a sügisel sisse astunud bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse tudengid ning 2012. a sügisel sisse astuvad bakalaureuse, rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tudengid.
„Kui eelnõu rakendub 2013. aastal ja vaid uutele tudengitele, siis 2012. aasta abiturientidel on mõistlik üks aasta oodata ja alles siis kõrgkooli astuda. Riigieelarvele tähendaks see aga täiendavat väljaminekut,” sõnas Veldre.
EÜLi hinnangul peavad õppetoetused hakkama kehtima koos reformiga ja kõigile tudengitele korraga ning toetus peab olema alampalga suurune. EÜLi ettepanekutega saab täismahus tutvuda SIIN
EÜLi hinnangul on toetuste eelnõu jätkuv puudus ka tudengi automaatne sidumine perekonnaga. „Kuni 26-aastast inimest jõuga perekonna siduda on vale. Toetuste puhul peaks arvestama tudengite reaalset leibkonda, kuna enamik noori on selles eas juba majanduslikult iseseisvad,” ütles Veldre.
Lisaks sellele valmistab EÜLile muret, et eelnõu taga pole reaalseid arvutusi ega mõjuanalüüs. „Mitmes kohas on haridusministeerium rõhutanud, et arvab või eeldab midagi, aga selget viidet uuringutele ja analüüsidele, mis väiteid kinnitaks on vähe," sõnas Veldre.
Eelnõus küsimusi tekitavad kohad on selgelt seotud kõrgharidusreformi eelnõuga. „Nüüd tuleb selgelt välja, et miks pidanuks neid kahte eelnõud ühel ajal riigikogus arutama,” tõdes Veldre.
Allikas: Eimar Veldre
