Suurlaager toimus Järvemetsa gaid/skaut maa-alal New Jersey's 22.—30. juulini. Osales üle 260 inimese USAst, Kanadast ja Eestist. Kanadast saatsime 47-liikmelise esindusüksuse, kus oli 4 hellakest, 10 gaidi, 4 vanemgaidi, 4 hundut, 8 skauti, 4 vanemskauti, 6 gaidjuhti ja 7 skautjuhti.
Kanada hellakesed Merike Hess ja Triina Voitk näitavad uhkusega oma eeskujuliku telgi vimplit.
21. juuli varahommikul kogunesime Eesti Majja. Bussisõit läks hästi. Jõudsime Järvemetsale umbes kl. 16.45. USA juhid võtsid meid ilusti vastu ja noored suunati all-laagritesse. Püstitasime telke ja õmblesime laagrimärke vormide peale; peale vaikset õhtut läksid kõik magama.
Suurlaagri elust
Igal hommikul kutsusid laagri komandandid juhid AJ Laupa, Hillevi Ets ja Linda Kangro laagri elanikke valveseisakule ning heisati Eesti, USA ja Kanada lipud. Laagri raadioprogrammiga anti edasi tähtsaid ja naljakaid uudiseid. Igal hommikul anti välja ngdr. Marika Etsi poolt kirjutatud ajaleht „Järvemetsa Jama”, kust sai lugeda laagri uudiseid, vaadata pilte jm.
Köögi juures sai iga päev osaleda ngdr. Tiina Etsi korraldatud viktoriinis. Küsimused olid suurlaagrite ja Järvemetsa teemadel. Need, kes vastasid kõige rohkem küsimusi õieti, said auhinnaks Pipra Poe kinkekaarte. Pipra Pood asus köögi ligidal ja sealt sai laagri ajal osta komme, krõbinaid jm., näit. T-särke, gaidilaulikuid ja CD-sid.
Köögis hoolitsesid meie eest mitmed kööginaised ja köögipoisid Virve-Kai Bulla eestvedamisel. Tiina Voitk (ühe meie esindusüksuse hellakese ja hundu ema) aitas suurepäraselt ka meie eest köögis. Nende hoole all saime hästi süüa!
Hellakeste all-laagris oli kõige rohkem noori, kokku 25 väikest tüdrukut. Üks nende tegevusi oli “spa” gaididele ja vanemgaididele: massaazh, soengud ja joonistatud tattoo’d.
Kuna pühitseti Järvemetsa maa-alal peetud laagrite 50. aastapäeva, toimus ka veteranide all-laager, juhiks skm. Maano Milles. Veteranid tulid appi mitmete tegevuste juures. Reede õhtul kutsuti kõik juhid veteranide all-laagrisse, kus saime maitsta nende tehtud võid ja kringlit.
Skaute oli kokku 18, neist 8 Kanadast. Leiti palju uusi sõpru.
Laagrielu päevade kaupa
Laupäeval tehti all-laagrid korda ja tutvuti. Avaparaad peeti peale lõunat Kanada gaid/skaut orkestri saatel. Malevate vanemad gdr. Urve Põhi ja skm. Rein Linask andsid laagrid üle malevate ja laagri juhtidele ngdr. Leena Kangrole ja skm. Gunnar Tammele, kes avasid laagri. Kohale olid jõudnud mitmed tervitused, isegi USA president Bushi ja New Jersey kuberneri poolt, mis loeti ette.
Pühapäeval koguneti kööki ja õpiti skautlaagri juhi Gunnari kirjutatud Võluja laagrilaulu. Pärast pandi noored salkadesse, tehti Järvemetsale sünnipäevakaarte ja salga vimpleid. Õhtul toimus terve laagriperega avalõke, teemaks noorte juhtide (Arne ja Tiina) pulmapidu, kus tutvustati pulmatraditsioone.
Esmaspäeva õhtul toimus “retro” tants, ka laagrielanike riietus oli vastavas stiilis.
Teisipäeval tegid hellakesed ja hundud jooksumänge. Õhtul toimusid öömängud — õpiti näpunööri tegemist, kavandati laulude järgi rahvatantse jm. Päris öömänguks oli lipuvarastamise mäng.
Kolmapäeval toimus sõit ühte New Jersey parki. Rannas mängiti rannavollet, frisbee’t, ujuti ja lauldi. Tagasi laagrisse saabudes sõime õhtusööki ja siis toimus gaidlaagris tõotuse andmine. Kaks hellakest (k.a. Merike Hess Kanadast) ja neli gaidi andsid oma tõotuse. Õhtul siirdusime metsakirikusse. Orkestri kvartett saatis kogudust kirikulauludes. Skautidel toimus tõotuse andmine traditsiooniliselt peale metsakirikut. Kolm skauti ja üks hundu andsid oma tõotuse lõkkevalguses. Sellele järgnes skautmaleva vana lipu ärasaatmise tseremoonia.
Neljapäeval oli metsamäng ngdr. Liina Sarapiku ja gdj. Hillevi Etsi korraldusel. Õhtul toimusid gaid- ja skautlaagri lõkked eraldi. Gaidlõkke teema oli uus satelliit-telekanal “Gaid Network”.
Reedel oli traditsiooniline spordipäev. Kergejõustikku tehti vanusegruppide järgi Lembit Jõgi juhtimisel. Õhtu populaarseimaks tegevuseks oli tants. Pühitsesime Järvemetsa sünnipäeva ja laulsime sünnipäevalaulu.
Laupäeval tegime laagri T-särkides pilti: selleks kogunes laagripere lipuväljakul “50” kujusse. Seejärel algas all-laagrite külastamine.
Õhtul oli laagri suurim sündmus — suurlõke. Lõkkevanad gdj. Kaili Rakfeldt ja ngdr. Liina Sarapik tegid selle väga toredaks. Teema oli 50 aastat: Kaili ja Liina tutvustasid igat uut aastakümnet vastavas stiilis riietuses ja lauldes päevakohaseid laule: 1950. aastate jaoks lauldi Teraspoiste laagri laulu (1959), 1960.-ndate jaoks Koguja maailmalaagri laulu (1967) jne. Oli vägev näha nii suurt laagriperet koos külalistega lõkke lõpus suures sõprusringis.
Pühapäeval hakkasime asju pakkima ja lammutasime telke. Keskpäeval toimus lõpuparaad, kus anti välja auhindu ja tänukinke. Langetasime lipud ja laagri juhid Gunnar ja Leena sulgesid laagri. Uskumatu, et Võluja oli juba lõpule jõudnud.
Meie, kanadalased pakkisime oma varustuse bussi ja kogunesime parkimisplatsile. Ameeriklased saatsid meid teele. Sõit koju läks ilusti ja jõudsime Toronto Eesti Majja esmaspäeva varahommikul.
Soovime südamest tänada meie reisi toetajaid: AKEN, Eesti Abistamiskomitee Kanadas, Eesti Gaidi-Skaudi Fond, Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondis, Toronto Eesti Ühispank ja Eesti Sihtkapital Kanadas.
Suur tänu veelkord meie juhtidele: gdj. Kristina Agur, ngdr. Pia Hess, nskm. Mikk Jõgi, skm. Enn Kiilaspea, ngdr. Kadri Munro, nskm. Peeter Nieländer, nskm. Karl Otsa, nskm. Heili Paluoja, ngdr. Tiina Paluoja, ngdr. Raja Raudsepp, nskm. Paul Sambla ja nskm. Pearu Tamm.
Olen kindel, et kõik meie esindusüksuse liikmed nõustuvad minuga: see oli hiigla tore laager ja reis!
