Veebruarikuu on tihedalt seotud Eesti Vabariigi tähtpäevadega. Suurimat neist — Eesti Vabariigi aastapäeva — on alati tähistatud Peetri koguduse kirikus Torontos. Nii ka tänavu 22. veebruaril jumalateenistusega.

Osales koguduse segakoor Cantate Domino Asta Ballstadti juhatusel kolme lauluga. Jutlustas õp. Ants Tooming, rõhutades, et kirik on alati olnud tihedalt seotud rahva vabaduspüüdlusega. Õpetajad Jakob Hurt, Willem Reiman jt. süstisid esimesi vabadussädemeid rahva teadvusse. Lauldi Eesti hümni. Orelil oli kaastegev dr. Roman Toi.

Pühapäeval, 1. märtsil toimus kirikus palvepäeva jumalateenistus, kus jutlustas õp. dr. Andres Taul ja teenis õp. Ants Tooming. Osales jällegi Cantate Domino Asta Ballstadti juhatusel kahe lauluga, orelil dr. Roman Toi.

Tähistati ka ühe koguduseliikme juubelisünnipäeva. Nelly Lind jõudis oma 90. verstapostini 1. märtsil.

Pidulik kohvilaud

Cantate Domino koori poolt oli allsaali kaetud ülirikkalik kohvilaud. Suure töö olid teinud Nelly Hubel, Lehta Greenbaum, Vivi Kivi, Agnes Pajo, Maret Truuvert jpt. Nelly on tegutsenud Peetri koguduses pikka aega nn. tuluõhtute korraldamisel, olnud Cantate Domino esinaine jne.

Koosviibimise avas koori esimees Juhan Laanes, rääkides Nelly tegevusest kooris ja koguduses ning andis üle lilled koori poolt. Juubelitervitused ja lilled koguduse poolt andis Olev Maimets, naisringi poolt Lehta Greenbaum. Laulutervituse tõi Tamara Norheim-Lehela Asta Ballstadti klaverisaatel. Juubilari tervitasid ka õp. dr. A. Taul, Kalju Kaur ning endised koorijuhid Asta Ballstadt ja Eerik Purje.

Õp. Ants Tooming pidas söögipalve. Nelly tänas kõiki ja lubas kogudusele korraldada veel ühe tuluõhtu.

Lisagem, et Lindude maakodu oli kui looduslik kirik, üks ilusamaid kohti, kuhu kogudus on sooritanud suviseid väljasõite.

Sõnum õp. Ants Toomingalt

Peetri koguduse väljaandes „Tõe Tera“ nr. 288 ilmus õp. Ants Toominga iseseisvuspäeva-teemaline artikkel, mida soovitaksin kõigil rahvuslikult mõtlevatel eestlastel lugeda. Allpool sellest lühidalt.

Jumal annab inimesele sünni kaudu võimaluse elada maatükil, mida nimetame kodumaaks. Meie kodumaa on Eesti. Seda on aga paljud teised rahvad himustanud. Eesti sõjamehed on meie maa vabaduse eest võidelnud ja ka langenud. Selle vabaduse nimel võideldi Vabadussõjas ja ka II maailmasõjas Narva all, Sinimägedes, Tartu lähistel jm. See oli lootusetu võitlus. Saksa sõjamundrit nähes haarab maailma paanika. Punamõrtsukate hävituse sümbolid ehivad aga T-särkide rinnaesiseid ja isegi mitmete suurlinnade tänavaid. Saksa välivormis võidelnud mehed, kes tegid üliinimlikke pingutusi Eesti vabaduse nimel, pole siiani kahjuks leidnud väärilist tunnustust. On aeg selg sirgu lüüa ja nõuda õigust.

Märkmed: