Vastukajasid välisriikidest president Lennart Meri lahkumisele
Arvamus 17 Mar 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Allpool on püütud kokku panna valikuliselt välisriikide juhtide ja pressi arvamusi seoses president Lennart Meri surmaga. Napp ajaleheruum ei võimalda kahjuks teieni tuua kõiki selleteemalisi avaldusi ja kirjutisi, ammugi siis mitte täies mahus.

• President Lennart Meri oli eestlaste moraalne kompass, juhtides nad osavalt läbi iseseisvuse taastamisega seotud raskuste, seisab USA presidendi George W. Bushi kaastundeavalduses. „Oma vabaduspüüdlustes oli president Meri teedrajav riigimees, osav kõnemees ning väärikas eestkõneleja riigile, mis nõudis tagasi sellele õigusega kuuluvat kohta maailma rahvaste peres,“ märkis Bush.

• Suurbritannia peaminister Tony Blair saatis president Lennart Meri surma puhul kaastundeavalduse peaminister Andrus Ansipile, milles öeldakse: „Ma tean, et nii välisministri kui presidendina mängis ta juhtivat rolli sündmustes, mis taastasid Eesti iseseisvuse ja oli lahutamatu osaline teel, mis vormis tänase enesekindla ja õitsva Eesti. President Meri ennastsalgav töö aitas saavutada Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse paralleelseid eesmärke ning meie lähedased kahepoolsed suhted on tema püüdluste viljaks.“

• Saksa kantsler Angela Merkel avaldas teisipäeval peaminister Ansipile saadetud avalduses kaastunnet Meri perekonnale ja Eesti rahvale. „Meri isikus kaotasime me suure riigimehe, kellel on suured teened mitte ainult Eesti iseseisvuse taastamisel, vaid ka kogu Euroopa ees,“ kirjutab kantsler Merkel.

• Läti president Vaira Vike-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus avaldasid teisipäeval Lennart Meri surma puhul eestlastele kaastunnet.
President Vike-Freiberga ütles, et Eesti kaotas suure riigimehe ja Euroopa suure eurooplase, kuid lätlased kaotasid oma hea sõbra. 
President Adamkus ütles: „Tahan Leedu rahva nimel väljendada oma sügavat kaastunnet eestlastele, kes kaotasid suure liidri ja teerajaja ning tõelise vabadusvõitleja ja demokraatia eest võitleja kogu maailmas. Ma tunnen isiklikult, et olen kaotanud hea sõbra, kellega mul oli õnn mitu aastat koos töötada,“ ütles Adamkus. 

• Soome president Tarja Halonen nendib om kaastundeavalduses eestlastele ja Lennart Meri perekonnale, et soome rahvas on kaotanud oma lähedase ja siira sõbra, aga Euroopa ka ühe külma sõja järgse juhtiva arhitekti.

• Soome peaminister Matti Vanhanen ütleb oma järelehüüdes Lennart Merile, et mäletab teda inimesena, kes voolis Eesti vabaduse näo. „Eestit õpiti üle maailma tundma just Meri kaudu,” ütles Soome peaminister. Vanhase hinnangul said kaks riiki eriliselt lähedasteks just Meri presidendiks olemise ajal.

• Merit mälestavad ka nii Soome kui Rootsi juhtivad väljaanded ja uudisteportaalid, kus Eesti presidendi surm oli esiuudiseks.

• Uudis president Lennart Meri surmast jõudis ka maailma uudisteagentuuridesse, esimesena teatas sellest agentuur AP, seejärel ka CNN, ABC jmt kanalid.
Agentuurid toovad ära Meri eluaastad ning tema valitsusaastad presidendina.

• Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso saatis president Arnold Rüütlile kaastundeavalduse president Meri surma puhul. Barroso sõnul oli president Lennart Meril oluline osa Eesti taasühinemisel vabade riikide perega ja hiljem ka selles, et Eesti saavutas oma eesmärgi ja sai Euroopa Liidu liikmeks. „Ta oli riigimees, kes oma karismaatilise isiksuse ja juhiandega tõi Eestile tuntust, mis ületas kaugelt riigi füüsilised piirid,“ seisab avalduses.

• USA Valge Maja pressisekretäri kaastundeavalduses 14. märtsist tõstetakse esile Meri erilisi võimeid ja isikuomadusi (vt. selle täielikku teksti tänase lehe ingliskeelses osas).

• 15. märtsi International Herald Tribune vahendab Associated Press'i artiklit pealkirjaga „Meri, leader in fight for Estonian independence“, milles tõstetakse esile Meri kompromissitut võitlust kommunistliku surve vastu ja tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel 1991. a. Artiklis on juttu ka Meri tegevusest poliitika, kirjanduse ja filmi alal ning teda nimetatakse „karismaatiliseks isafiguuriks, kelle huumor ja terav taip ainult täiendasid ta isiklikku sarmi“.

• Sama päeva The New York Times toob Lennart Meri elulooliste andmete kõrval ära ka tema saavutused rahvusvahelises poliitikas, nimetades teda üheks Eesti kõige silmapaistvamaks intellektuaaliks; autoriteediks ajaloo, keele ja soome-ugri kultuuri vallas.

• Briti mainekas väljaanne The Times kirjutab Merile pühendatud pikema artikli sissejuhatuses: „Eesti president, kes vabastas oma rahva Nõukogude Liidu haardest ja viis ta Euroopasse, oli tähelepanuväärne isakuju Eesti erakordsel teel rahvusliku identiteedi avastamisel. Nenditakse, et üle kõige oli Meri intellektuaal ja kultuurientusiast, kehastades seda otsustavust, mida vähesed eestlased ilmutasid venestamise vastu II maailmasõjale järgnenud aastakümnete jooksul. Artiklis põimitakse Lennart Meri elulooliste andmete hulka tema kultuurialast ja poliitilist tegevust, reise jne. Mainitakse ka, et Meri võlus väliskülalisi oma polügloti võimetega, ammendamatu uudishimu ja huumoriga.

• Tim Craddocki artikkel 15. märtsi The Guardian'is on pealkirjastatud paljuütlevalt: „Lennart Meri. Keeping Estonia alive in times of freedom and oppression“. Kirjutises tõstetakse esile Meri „iseseisvuse vaimu“, mis põles kogu 50-aastase okupatsiooniaja vältel. Aastatel 1992—2001 sümboliseeris ta Eesti presidendina oma ekststsentrilisel viisil iseseisvuse ideaale, muutes Eesti järjekindlalt endisest Nõukogude vabariigist „Põhja tiigriks“. Autorile on jäänud mulje, et vestlustes Lennart Meriga olid domineerivaks peamiselt kaks teemat: Eesti õigus kuuluda Euroopasse selle ajalooliste Balti ja Hansa Liidu sidemete tõttu, ja teiseks rõhutas ta alati oma riigi panust ühisesse Euroopa kultuuri koorimuusika, filmide, teatri jm kaudu. Artiklis meenutatakse ka mõningaid Meri ekstravagantseid ja lõbusaid seiku reisidelt.

• Financial Times (15.03.2006) pealkirjastab Merile pühendatud artikli „Statesman who led nation to freedom and self-respect“; selle autorid on Paivi Munter and John Thornhill. Kirjutises peatutakse lühidalt Eesti ajalool, lahkunud presidendi saavutustel ja isikuomadustel ning tsiteeritakse üht tema kunagist ütlust intervjuust FT-le: „Meie jaoks on natsi ja nõukogude holokaustid võrdselt kuritegelikud; haakrist ning sirp ja vasar samaväärselt vastikud. Toonitatakse ka, et Meri omandas oma 30aastase filmitegevuse ja reiside jooksul vene lihtrahva hulgas lugupidamise ja et ta ei kaotanud lootust Venemaa muutumisele reformide läbi. Kui paljud meist on kuulnud, et Meri sõitis 1991.a. keerulistel augustipäevadel, just pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Helsingis ühest saatkonnast teise, viies ise kohale kirju, milles taotleti Eesti iseseisvuse tunnustamist?

• Kolmapäevane Kanada ajaleht National Post vahendab AFP artikli pealkirjaga „Estonian leader helped mould democracy“, mis käsitleb Meri elulooga paralleelselt Eesti ajalugu ja tsiteerib mitmete riigijuhtide kaastundeavaldusi. (Ajakirjanduses ilmunu põhjal EP)



 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus