Tartu College (TC) – institutsioon, mis meiegi lehele lahkelt peavarju pakub ja suurepärased töötingimused on loonud – pidas oma korralise aastapeakoosoleku 16. mai õhtul.
Koosolekut juhatas TC nõukogu esimees Vello Soots, protokollis sekretär Helge Kurm.
Sissejuhatavas sõnavõtus andis V. Soots ülevaate TC-i üsnagi keerulisest struktuurist ja esindussüsteemist ning tutvustas eelseisva koosoleku kava.
Õige majandamine – edu alus V. Soots esitas ise TC-i 2006. a tegevusaruande, kuna endine mänedzher Jüri Nurmberg ei tööta enam TC-s; uus mänedzher Toomas Trei alustas aga tööd k.a. veebruaris.
V. Sootsi sõnul on TC majandamise seisukohalt tähtsaim üüriprogramm, mis hõlmab üliõpilastele ruumide üürimist õppeperioodil; hotellitüüpi majutamise võimaluse pakkumist suvekuudel; saali ja parkla üürist laekuvaid summasid ning restoranilt Masters Buffeteria saadavat üüri. Õppeperioodil olid ruumid 98% ulatuses välja üüritud, suvekuudel mõnevõrra vähem. Vähenenud on parkla üürist saadav tulu.
Kapitaalseid remondi ja korrashoiu töid polnud. Jooksvate tööde osas asendati üks keskkütte katel ja soojaveepump. Puhastati arhiivikorruse põrand, parandati valgustust; turva- ja tuletõrjesüsteemi. Büroosse installeeriti uued õhujahutusseadmed jm. Kauaaegne majandusjuht Mart Pedel lahkus oma kohalt, tema asemel asus tööle Jaan Saun.
Efektiivseks on osutunud möödunud aastal moodustatud varade haldamise komitee (
Asset Management Committee, AMC) tegevus, mille esimees on Jaan Meri. Komitee jälgib, hindab ja annab soovitusi TC majandusliku juhtimise ja projektide osas.
Välisrevidendi John Soosare poolt kinnitatud rahalise aruande esitas Jaan Saun. Selgus, et sissetulekud on kasvanud, moodustades mullu $2,560.310 ja väljaminekud vähenenud (2,259.006), mistõttu osutus võimalikuks rohkem tasuda võlga. Pärast Mart Pedeli poolt esitatud küsimusi ja täpsustusi majandusaruanne kinnitati.
Mänedzher T. Trei andis seejärel ülevaate oma töötamise ajal tehtust ja praegusest olukorrast TC-s. Üliõpilaste küsimustiku analüüs näitab, et üldiselt ollakse üsna rahul TC-ga. Meeldib puhtus, soodne hind ja hea asukoht. Aga kasvuruumi on ka: nii vajatakse näiteks paremat internetiühendust ja koguni mitmekesisemat toitu restoranis. Mõeldakse samuti tööeetika parandamisele, otsitakse sobivamaid ja arvutiprogramme töö hõlbustamiseks. Üüri saab maksta nüüd ka krediitkaartidega. Praegu on prioriteediks maja võimalikult intensiivne väljaüürimine suvekuudel.
Jaan Meri kõneles AMC tööst. Komiteesse kuuluvad lisaks temale Peeter Einola ja Tarmo Lõbu. Komitee annab nõu ja strateegilisi juhiseid uute projektide käivitamise ning otstarbeka majandamise osas. Jaan Meri sõnul leiab AMC, et „
cash on kuningas“. Seda põhimõtet rakendades ongi juba saavutatud kokkuhoidu. Ta selgitas seejärel pikemalt TC juurde kuuluva parklaga seotud probleeme, mille osas on tekkinud linnaga vaidlus. Praegu kehtiva lepingu alusel tahab linn parkla enda valdusesse saada, mis talle võiks anda potentsiaalset sissetulekut 150.000–200.000 dollarit. Asjaajamiseks on tulnud palgata kõrgema kvalifikatsiooniga advokaate, mis on väga kulukas. Asi võib isegi minna kohtusse.
Teiseks soovitab AMC asuda renoveerima garaazhi, kus esineb korrosiooni. Selle töö maksumuseks on hinnaguliselt $300.000. Umbes sama palju võib maksma minna soovitatav fuajee ja peakorruse büroo renoveerimine. Ka VEMu ehitamise mõtet pole maha maetud, hr. Meri näitas selle eskiisi.
Järgnes vaheaeg, kus pakuti suupisteid, jooke, kohvi ja kringlit, misjärel esines Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“ oma peatselt Chicagos esitatavast kavast nelja lauluga Asta Ballstadti ja Charles Kipperi juhatusel.
Aruanded, aruanded… Värskendatult asuti taas aruandeid kuulama, mida esitasid Akadeemiline Kodu (AK) ja tema organisatsioonide esindajad.
AK nimel kõneles Peeter Nieländer, loetledes aasta jooksul toimunud üritusi, mis kulmineerusid TC saalis toimunud vana-aastaõhtu balliga.
AKEN-i nimel rääkinud Ellen Leivat tegi kokkuvõtteid äsjasest 18. Hiigelbasaarist, mis andis tulu $13.500. Plaanis on basaari tööd lihtsustada. 18 aasta jooksul on kokku teenitud $300.000, tänu väärib Eesti Abistamiskomitee Kanadas (EAK), kes igal aastal on eraldanud 5000 dollarit väljajagamiseks. AKEN-i komitees on 25 liiget, aastate jooksul on kaasa löönud 470 vabatahtlikku abilist.
Eesti Korporatsioonide Liidu põhiürituseks oli aruandeperioodil kommerss ja veteranide vastuvõtu korraldamine pärast vabariigi aktust Eesti Majas.
TC Kultuuriprogrammi aruanded avas „Ööbiku“ esinaine Kati Marley, loetledes aasta jooksul toimunud esinemisi ja mainides eelseisvat sõitu Chicagosse koos Toronto Eesti Meeskooriga.
Elulugude kirjutajate rühm tegutseb vapralt edasi, nüüd Peeter Ilvese juhtimisel. Selle tegevusest rääkis Rutt Veskimets. Veel tänavu peaks ilmuma nende kirjutiste neljas kogumik Eestis. Rühma liikmete tänu kuulub Eesti Sihtkapitalile Kanadas (ESK) ja EAK-le.
Lugemisteatri Ilutuli tegevusest andis ülevaate Ellen Leivat. Etendusi on olnud 4, alati koos kunstinäitusega. Sügisel on kavas programm Betti Alveri luulest. Ilutuli tänab samuti ESK-d ja EAK-d.
Kunstiosakonna tegevust tutvustas Anne Remmel. Selle eesmärgiks on meenutada, austada ja jäädvustada meie ühiskonna silmapaistvate kultuuritegelaste mälestust. TC seinal olid väljas Joseph Milzarski poolt maalitud Helmi Betlema, Abel Lee, Roman Toi ja Kaljo Raidi portreed.
Muusikaosakonna üritustest kõneles Asta Ballstadt, nimetades Eesti kandlekunstniku Kristi Mühlingu, dr Roman Toi loomingut ja pianist Armas Maiste Chopini loomingut tutvustavaid kontserte.
Filmiosakonna korraldusel toimus ka mullu ESTDOCs festival, sellest andis ülevaate Ellen Valter. Näidati 17 filmi kokku 600-le vaatajale. Korraldajate tänusõnad kuuluvad sponsoritele.
Tartu Instituudi arhiivi ja raamatukogu tegevusest kõneles Toivo Miljan, väljendades esmalt tänu Osvald ja Eerika Timmase fondist saadud $35.000-lise toetuse eest. Eestisse lahkunud nõukogu liiget Tiina Kirssi asendab nüüd Jüri Daniel. Nii arhiivi kui raamatukogu asjaajamine on tõhustunud kahe uue dokumendi läbi: on kehtestatud kindlad reeglid raamatute vastuvõtmiseks ja katologiseerimiseks. Raamatute saatmine Eestisse on vähenenud, piirdutakse välis-Eestis ilmunud trükistega.
Kord nädalas kogunev Bibliograafia Klubi tegeleb raamatukogu ja arhiivi korrastamisega, nende korraldusel toimus ka emakeelepäev 18. märtsil. Dr. Miljan esitas mõtlemapanevat statistikat : liikmeskonnast on 2/3 üle 80 aasta vanused. Vajatakse hädasti nooremat tööjõudu.
Tartu Instituudi korraldusel toimus aruandeperioodil kaks loengut.
Kultuuripärandi Klubi tööst kõneles Jaan Kruus. Sinna kuulub 20 liiget, on valminud 23 videointervjuud, mis saadeti ka eelmisel suvel Tartus toimunud Välis-Balti arhiivide konverentsile. Siingi kuulusid tänusõnad ESK-le.
Eesti Õppetöö Fondi olukorrast andis ülevaate fondi esimees Elmar Tampõld. Fond tegeleb keeleõppe ja kirjastamise toetamisega ning stipendiumide jagamisega. Ta mainis, et fondist on jagatud stipendiumeid ja peatus I. Heinsoo nim. fondil, kuhu Thomas Heinsoo on paigutanud omalt poolt $25.000. Ülikool lisas sellele samaväärse summa, nii on praegu fondis kokku 200.000 dollarit. Muheledes märkis E. Tampõld, et õppetooli sihtasautus lõpetas oma töö 20 a. tagasi, kui avati õppetool. Tegelikult on aga sihtasutus pidevalt kontaktis õppetooli tööga.
Elmar Tampõllu nimelise Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli tegevusest andis aru selle juhataja Jüri Kivimäe. Viimastel aastatel on seal töötanud kaks õppejõudu; tänavu lisaks temale ka Eva Rein Eestist, kes oli siin väga edukas. Nüüd on ülikool teatanud, et enam pole kahe õppejõu palgaks raha. Mõni aeg tagasi käivitatud sihtotstarbeline rahakogumise aktsioon ei andnud oodatud tulemusi. Prof Kivimäe sõnul kavatsetakse välja tulla uue sellekohase algatusega. Ta rõhutas eesti keele õppimisvõimaluse pakkumise olulisust siinses ülikoolis eestluse püsimise seisukohast. Lisaks üliõpilaste juhendamisele ja loengute pidamisele tuleb prof Kivimäel tegelda ka administratiivse ja uurimistööga, publikatsioonidega ning osaleda konverentsidel.
TC kirjastuskomitee ja ajalehe Eesti Elu tegevusest rääkis ärijuht Jüri Laansoo. Ajaleht kaotab eestlaskonna vähenemise tõttu igal aastal ca 100 tellijat. Ollakse tänulikud ESK-le, kes aitab majandada võrgulehte. Riik leevendab mõnel määral kasvavaid postikulusid.
Järgnevalt kinnitati taas välisrevidendiks John Soosar ning toimusid nõukogu valimised organisatsioonide volituste alusel, millised esitas Helge Kurm.
Läbirääkimiste osas selgitas Elmar Tampõld Välis-Eesti Muuseumi rajamisega seotud probleeme, öeldes, et „vaip tõmmati alt ära“, viidates parkimisplatsi murele. Meelt ei tasu aga heita, sest hr. Tampõld töötab selle projekti viienda variandi kallal! Ta selgitas ka uut ideed – kasutada olemasolevaid ruume VEMu rajamiseks. Miks, küsis ta, ja vastas ise: „Kui meil on prii ruum, siis väliseestlus kestab!“
Jah, prii ruum… Paljud kõnelejad tänasid küll organisatsioone ja sponsoreid toetuse eest, aga mitte Tartu College’it, kus neil on paljude aastate jooksul olnud võimalus tasuta kasutada ruume oma tegevuse edendamiseks. Ruumide üürimine on aga tänapäeval teadupärast üsna kallis lõbu.
Hilisõhtusse jõudnud asjalikus ja töises meeleolus sujunud koosoleku lõpetas dr Vello Soots.
