See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/valmivad-esimesed-kodukaku-pesakastid/article23334
Valmivad esimesed kodukaku pesakastid
13 Apr 2009 EWR Online
Sel nädalal valmivad esimesed Eesti aasta linnu kodukaku pesakastid. Projekti algataja ja eestvedaja on Puuinfo ning pesakastide ehitamise jaoks vajaliku puitmaterjali andis Puuinfo toetaja OÜ Tretimber.

Kokku valmistatakse 50 pesakasti. Pesakaste ehitavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased tööõpetuse õpetaja Tõnu Tammari juhendusel (18 pesakasti) ja Nõmme Põhikooli õpilased tööõpetuse õpetaja Ben Kõrgemäe juhendamisel (32 pesakasti).

Kõik 50 pesakasti peaksid valmima järgmise nädala lõpuks ning antakse üle Eesti Ornitoloogia Ühingule, kes korraldab nende ülespanekut.

Suluspesitsejatele seatakse üles pesakaste selleks, et nende elutingimusi parandada, et läbi viia liigi pesitsusbioloogia uurimusi jne. Viimastel aastatel on tekkinud kodukakkudele pesakastide vajadus seoses uuendustöödega vanades parkides, kus on tormituultes murtud või muudel põhjustel hävinud vanad õõnsad pargipuud, kus kodukakud on pesitsenud.

Valmivad pesakastid jagatakse välja Eesti Ornitoloogiaühingule ja kohalikele linnuklubidele. Osa valmistatud pesakastid jäävad reservi, et neid siis vajadusel kasutada seal , kus teadaolevalt on kodukaku pesa hävinud.

Kodukakk elab Eestis aastaringselt ning ta kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks.
Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Eestis tehtud uuringute põhjal on sobivaimaks pesapuuks olnud pärn – üle kolmandiku kõigist pesapaikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti (mahajäetud majade suitsulõõrid, pööningud jm. sarnased kohad).
Uue atlase andmetel on viimastel aastatel mõningates Eestimaa paikades märgata kodukaku arvukuse langust. Paljud pesapaigad on ühe vanalinnu hukkumise (elektrilöök, murdmine metsnugise poolt, hukkumine talvel) jäänud asustamata.
Kodukaku arvukust on Eestis hinnatud järgnevalt:
1993. a. 1000 – 2000 haudepaari
1994 – 1997 1100 – 1600 haudepaari (3000-5000 talvituvat isendit)
1998 – 2002 1000 – 2000 haudepaari (3000-6000)
2003 – 2007 1000 – 2000 haudepaari (3000-6000)
Kodukaku asustustihedus 3,5 paari 100km2.



Lisainfo: projektijuht Märt Riistop, tel 656 7643, e-post





Pille Rõivas

EMTLi kommunikatsioonispetsialist

5064608

Märkmed: