Risto Veskioja
www.DELFI.ee

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas Leedu näitel Eesti KGB agentide avalikustamise võimalust kommenteerides, et Eestis on dokumendid olnud pea kogu iseseisvuse aja avalikes arhiivides ja juurdepääsetavad nii ajaloolastele kui isikutele, keda need konkreetselt puudutavad.

"Erinevus Leeduga on tõenäoliselt dokumentide mahus, st Eestis viis KGB neid ära või hävitas oluliselt rohkem kui Leedust," selgitas valitsuse meedianõunik Liina Kersna.

Kui rääkida nimekirjadest, siis Kersna sõnul arhiividokumentidest mingeid täielikke nimekirju meil ei ole. "Seevastu on kapo alates aastast 1995 tegelenud KGB kaadriohvitseride arvele võtmise ja avalikustamisega Riigi Teatajas. Avalikustamisele ei kuulu ainult need, kes tegid vastavalt seadusele õigel ajal Eesti riigile puhtsüdamliku ülestunnistuse," selgitas Kersna.

Kaitsepolitsei on aastatel 1998-2008 Riigi Teatajas avaldanud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute kohta ligi kümnel korral.

Leedu avaldas eelmisel nädalal esmakordselt internetis linnades ja rajoonides tegutsenud KGB kaadriohvitseride nimekirjad.

Veebilehel www.kgbveikla.lt (KGB tegevus Leedus) on avalikustatud 628 dokumenti, milles peegeldub KGB allüksuste tegevus Leedu linnades ja rajoonides, selle spetsiifika ning agentide nimed 1980. aastatest.

Nõukogude okupatsiooni ajal tegutses Leedus viis KGB osakonda suurtes linnades ja 44 allosakonda rajoonides. Nende jaotus vastas Leedu haldusjaotusele.