Tartu, 14. jaanuar 2010 – Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eesmärgid Euroopa Liidus Hispaania eesistumisperioodil 2010. a I poolaastal. Kokku sõnastas valitsus 5 Eestile olulist teemat.

Eesti peamiseks eesmärgiks 2010. aastal on liitumine euroalaga. Esimesel poolaastal tahetakse Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt positiivset hinnangut Eesti valmisolekule eurole üle minna ning vastava soovituse kinnitamist Euroopa Liidu rahandusnõukogu ja Euroopa Ülemkogu poolt. Eesti jätkab riigisisest tööd eurovalmiduse saavutamiseks ning ka aktiivselt oma eurovalmiduse tutvustamist ja põhjendamist.

Teiseks on Eesti huvitatud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-agentuuri asutamisega seotud õigusaktide kiirest menetlemisest. Eesti kandideerib IT-agentuuri asukohamaaks ning seetõttu soovitakse näha kiiret edasiliikumist ka agentuuri asukoha valiku tegemise protsessis.

Kolmas prioriteet on seotud konkurentsivõime suurendamise pikaajalise kavaga. „Euroopa Liit 2020“ ehk Lissaboni strateegia jätkustrateegia peaks Eesti arvates jätkuvalt keskenduma suurema majanduskasvu ja kõrgema tööhõive saavutamisele, arvestades seejuures senisest rohkem vajadusega vähendada majanduse koormust looduskeskkonnale.

Läänemere strateegia eesmärgiks on edendada Läänemere regiooni tasakaalustatud arengut. Selle kaudu tahab Eesti tõsta nii oma regiooni kui kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja luua lisahoobasid majanduskriisist väljumiseks. Eesti soovib võimalikult sujuvat strateegia rakendamist üksikute projektide lõikes.

Veel on Eesti eesmärgiks Hispaania eesistumise ajal idapartnerluse edasiarendamine. Idapartnerluse mõte on toetada demokraatiat ja majandusarengut sellistes Euroopa Liidu idapoolsetes naaberriikides, nagu Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene. Eesti aitab kaasa erinevate lepingute sõlmimisele Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide vahel. Samuti toetab Eesti tegevusi, mille eesmärgiks on omavaheline tihedam majanduslik integratsioon, viisavabaduste küsimuste edendamine ning sisuline koostöö energia- ja transpordiküsimustes.

Iga Euroopa Liidu eesistumisperioodi alguses kinnitab valitsus oma eesmärgid algavaks eesistumisperioodiks Euroopa Liidus ning teeb ülevaate lõppenud eesistumisperioodi kohta. Konkreetsed eesmärgid aitavad sihistada valitsuse Euroopa Liidu suunalist tegevust, sõnastades Eesti huvid neis olulistes küsimustes, millele Eestit esindavad ministrid ja ametnikud peavad eesistumisel enam tähelepanu pöörama. Eesti eesmärgid eesistumisperioodil lähtuvad 25. oktoobril 2007. a heakskiidetud „Eesti Euroopa Liidu poliitikast 2007–2011“.

Hispaania on oma eesistumise oluliste teemadena välja toonud Lissaboni lepingu täieliku rakendamise, majanduse taastamise ja strateegia „EL 2020“ heakskiitmise, Euroopa Liidu rolli tugevdamise rahvusvahelisel areenil ning Euroopa kodanikuõiguste ja -vabaduste edendamise.

Märkmed: