Toimetaja: Urmas Jaagant EPLO

Praegused seadused ei luba riigil kompenseerida alaliselt välismaal elavate reservväelaste sõitu kodumaale ja seega pääsevad nad soovi korral õppustele tulekust.

Kaitseväeteenistuse seadus näeb ette, et iga meessoost Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane ja kui alaliselt välismaal elav reservväelane on endiselt Eesti kodanik, ega ole oma kodakondsusest loobunud, on ta kutse saamise järel kohustatud õppekogunemisest osa võtma.

Probleem tekib aga reservväelastega, kes elavad alaliselt välismaal. Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Madis Kraavi sõnul puuduvad praegu nii seaduslik alus kui ka protseduurid neile reservistidele sõidukulude kompenseerimiseks.

„Välismaal alaliselt elavate reservväelaste õppekogunemistele kutsumisega kaasnevad neil tõenäoliselt suuremad kulud kui Eestis elavatel reservistidel. Seega ei pruugi välismaal viibiva reservväelase eriolukorras üksusega liitumine olla võimalik,” rääkis Kraav. „Tuleb tõdeda, et praegu kehtiv kord on ajale jalgu jäänud ja ei arvesta alaliselt välismaal elavate kaitseväekohuslastega seonduvat.”

Arvatakse üksuse koosseisust välja

Seetõttu arvatakse Kraavi sõnul välismaal viibivad reservväelased ajutiselt üksuste koosseisust välja ja paigutatakse üksusesse uuesti pärast kodumaale naasmist, mis sisuliselt tähendab seda, et välismaal elamist tõendanud reservväelane ei pea õppustele tulema.

Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kukk ütles, et välismaal elamine õppustele minemisest ei vabasta, kuid möönis, et kui inimene ise on võtnud ühendust ja palunud muud aega õppustele minekuks, kuna elab välismaal, siis on neile vastu tuldud. „Aga see ei ole reegel, et nii on ja nii jääb,” kinnitas Kukk.

„See on inimeses endas kinni, kas talle läheb meie riik korda või mitte,” ütles ta ja lisas, et paljud välismaal elavad reservväelased on õppustele ka oma kuludega kohale tulnud.

Puudub täpne ülevaade reservväelastest välismaal

Kaitseministeeriumil pole ka täpset ülevaadet, palju reservväelasi välismaal viibib. „Paaris kaitseringkonnas, kus on põgus uuring tehtud, on leitud, et alaliselt elab välismaal umbes 1-2% ja ajutiselt 10% reservväelastest,” sõnas Kukk.

Kuna praegu on inimestele jäetud voli ise otsustada, kas ja millal ta oma elukohast kaitseressursside ametisse teada annab, siis on täpset arvu keeruline teada saada. „Kui reservväelased edastaks oma elukohaandmed korrektselt, ei räägitaks sellest, et tuleks sisse viia sundkorras sissekirjutuse kohustus,” lisas Kukk.

Kui reservväelane on siiski otsustanud oma rahakoti arvelt õppustele kohale sõita, ei võimalda praegused seadused tal kompensatsiooni paluda ka pärast õppuseid.

Märkmed: