Väliseestlane muutis Viiratsi lastekodu elu rõõmsamaks (4)
Inimesed 09 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
KRISTIINA VAARIK

Nädala portree

(Ilmunud 25. oktoobril ajalehes Sakala, avaldatud toimetuse loal)

26. oktoobril lõppes väikese peoga Kanada väliseestlase, 22-aastase Kaili Lupi vabatahtlikuna töötamise aeg Viiratsi lastekodus.

Avatud ja positiivse olemisega KAILI LUPP tuli augusti lõpul Eestisse, sest noorsootöö organisatsioon EstYes oli viinud ta kokku Viiratsi lastekodu ja selle direktori Ingrid Kasega.

„Lõpetasin aprillis Queensi ülikoolis Kingstonis sotsioloogia eriala õpingud ja jaanuarist asun Torontos avalikke suhteid õppima,“ rääkis neiu. „Kirjutasin keskkoolis uurimistöö Nõukogude Liidu lastekodude kohta ning tundsin, et enne kui kool algab, tahaksin Eestisse tulla ja siin midagi ära teha.“

Tuli oma raha eest

Kanada noored väliseestlased reisivad Kaili Lupi sõnul palju, kuid ei tule tihti selle pealegi, et võiksid mõneks ajaks Eestis vabatahtlikuna tegutseda. Tema kogus siinolekuks raha suviti töötades ning vanemad toetasid ta sõitu.

„Oleksin tahtnud saada stipendiumi Eesti Sihtkapitalilt Kanadas, aga see ei toeta tegevust Eestis,“ kõneles neiu. „Loodetavasti on sel võimalik toetada mind Kanadas, kus kavatsen noortele teha ettekandeid Eestist ja siinsetest vabatahtliku töö võimalustest.“

Kaili Lupp on Eestis alles teist korda

„Käisime perega siin, kui olin kaheksa-aastane,“ lausus neiu. „Mu ema ja õde osalesid paar aastat tagasi laulu- ja tantsupeol, aga mina töötasin sel ajal.“

Saarlase aktsent

Eesti keelt räägib Kaili küll aktsendiga, aga väga hästi. „Kõik ütlevad, et ma räägin nagu saarlane, sest minu õ kõlab rohkem nagu ö,“ muigas neiu. „Olen siin palju sõnu juurde õppinud.“

Tema vanavanemad põgenesid sõja ajal Rootsi ja sealt edasi Torontosse.
„Kogu meie pere räägib eesti keelt, sest Torontos on terve eesti ühiskond: kirikud, koolid, lasteaiad ja -laagrid, õpetatakse rahvatantsu ja muud,“ ütles Kaili.

Eestis olles külastab neiu peaaegu igal nädalavahetusel sugulasi, sest tema vanemad peavad kontakti nendega tähtsaks. Ta on jõudnud Pärnusse, Tallinna, Tartusse, Saaremaale, Loksale ja mujale.

„Ühe sõbrannaga, kes on meie peretuttav, oleme ringi sõitnud ja nii olen lisaks turistielule teinud seda, mida eestlased tavaliselt teevad,“ jutustas ta. „Ma ei mõista, miks öeldakse, et eestlased on tagasihoidlikud ja vaiksed — kõik on nii toredad ja jutukad!“

Head olud

Viiratsisse jõudes ja hiljem Ingrid Kasega Väikemõisa väikelastekodu külastades rõõmustas vabatahtlik, et laste tingimused on nõukogude ajaga võrreldes palju paranenud.

„Töötajad annavad lastele hästi süüa, teevad nendega sporti ja lastel on ilusad riided,“ loetles Kaili. „Mina sain noortemajas enda kasutusse väga ilusa korteri ja söögid on nii head, et olen siin kaalus juurde võtnud.“

Neiule meeldib süsteem, et igal lastekoduperel on oma kasvataja: „Kui kasvatajatel on 10—12 last, siis minul on olnud võimalus aega veeta korraga ühe lapsega, viia teda kohvikusse, temaga pildistada või joonistada. Kui keegi on teda päev otsa kiusanud, lähen lapsega välja, sest see rahustab. Lapsed on toredad, kuigi igaühel on oma head ja halvad päevad.“

Kaili Lupp loodab ka edaspidi Kanadas olles Eesti lastekodulapsi aidata. „Oleks tore, kui saaksime tuua paar last mõnda peresse Torontos, kus nad saaksid reisida,“ lausus neiu.

ARVAMUS
Ingrid Kask,
Viiratsi lastekodu direktor
:

Kaili on meil esimene pikaajaline vabatahtlik. Ta on väga tark noor inimene, laia silmaringiga ning annab lastele särtsakalt ja rõõmsalt tagasisidet koolipäeva kohta. Oluline on, et ta võtab lapsi kui lapsi ja suudab leida igaühes midagi positiivset. Lapsed vajavad ajaveetmist toreda täiskasvanuga. Kaili on viinud neid õhtul värvilisi purskkaeve vaatama ja lossimägedesse vahtralehti korjama.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus