6. märtsil toimunud Eesti Riigikogu XII koosseisu valimised kulgesid ootuspäraselt, kuid pakkusid ka üllatusi. Rahvas ütles oma sõna – niipalju kui praegune valimissüsteem seda võimaldab. Eestlased ei langeta kergekäeliselt otsuseid, küllap nad siis kaalusid ja mõtlesid kõik hoolega läbi. Valimistulemus näitab, et inimesed tahavad erakondadelt selget sõnumit, mitte populistlikku sõnadevahtu.

Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul kujutab riigikogu äsjaste valimiste tulemus endast usaldushääletust praegusele valitsusele ja näitab, et võimukoalitsioon on suutnud keeruliste aegade kiuste oma mängu edukalt mängida.


Arvud ja üllatused[/B]

101-liikmelises Riigikogus on nüüd 4 erakonna esindajad – Reformierakond (28,6% häältest ja 33 kohta); Keskerakond (23,3%, 26 kohta); Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) (20,5%, 23 kohta) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (17,1%, 19 kohta). Rahvaliit ja Rohelised ei suutnud ületada 5%-list valimiskünnist. Hääletamas käis 580.264 (63,5%) hääleõiguslikku kodanikku 913.346-st. Valimisaktiivsus oli kõrgem kui 4 ja 8 aasta eest. 141.000 valijat hääletas elektrooniliselt, mis on selle valdkonna uus rekord. Eesti kodanikud andsid oma hääle 106-s eri riigis, mis peegeldab nende huvi Eesti käekäigu vastu.
Riigikokku tagasi pääsenud erakondadest ei saanud ainsana Keskerakond kohti juurde, kaotades neid kolm. Savisaar uhkustas valimistejärgses kõnes, et „hoolimata ebavõrdsest võitlusest ja jõhkrast rünnakust säilitasime oma positsiooni“. Mitte kõik tema parteikaaslased ei jaga seda seisukohta ja arvavad, et esimees tuleks välja vahetada. Aga Savisaarel on ka põhjust uhke olla, sest üllatusena kogus ta ise rekordilise häältesaagi – 23.012, mille ajaleht Äripäev tituleeris „mäekõrguseks“, ja eks ta seda olegi. Detsembrikuised nn idaraha-skandaalid ei avaldanud valimistulemusele nähtavasti mingit mõju; paistab, et need oli hoopis vesi Savisaare veskile. Ansip kogus 18.686 valija toetuse, jäädes selle tulemusega Savisaare järel teiseks.
Üheks suuremaks üllatuseks on ka SDE poliitiline tõus, nende Riigikogu saadikute arv kasvas 10-lt 19-le.

Poliitilisel mänguplatsil rohkem ruumi

Uus riigikogu alustab siis tööd kuue partei asemel neljaga. On see hea või halb? 7. märtsi Õhtulehe juhtkirjas „Plats kolmandiku võrra puhtam“ öeldakse: „Nelja suurema partei pääs riigikokku ning Rahvaliidu ja roheliste väljajäämine tähendab mitmekesisuse ja võimalike kombinatsioonide vähenemist.“ Teisisõnu, vähem killustatust, rohkem ruumi ja selgust.
Riigikogu polariseerub ilmselt kaheks tugevaks poliitiliseks jõuks – parem- ja vasakblokiks. Reformierakond ja IRL moodustavad parempoolse ning Keskerakond ja SDE vasakpoolse bloki. Viimane võib Kivirähki hinnangul tugeva opositsioonina hakata Eesti poliitikat mõjutama. Ta arvab siiski, et parlamendis oleks viiendat jõudu vaja.

Kuidas iseloomustada valimisi?

Uudisteagentuuri BNS peatoimetaja Ainar Ruussaar pealkirjastas oma valimiste-teemalise arvamusloo „Eesti võitis“. Tema hinnangul olid äsjased valimised viimase 20 aasta edukaimad, sisukaimad, korrektseimad ja ka huvitavaimad.

Eesti Päevalehe juhtkirjas (07.03.) arvatakse, et äsjased valimised näitasid Eesti demokraatia arengut. Valijad on nähtavasti aru saanud, et kodanikel on lisaks õigustele ka kohustused. Tallinnas viibinud valimisvaatlejad tõdesid, et Eesti valimised on heas mõttes igavad: valimispäeval märgati vaid üksikuid rikkumisi.
New York Times’is esmaspäeval ilmunud kirjutises öeldakse, et parlamendivalimised Eestis on muljetavaldavaks tunnustuseks karme kärpeid teinud valitsusele.

Erukindral Aleksander Einseln nimetas aga valimisi juba enne nende toimumist häbiväärseteks. Tema hinnangul on Eesti veel demokraatiast kaugel ning ta juhib tähelepanu riigis vohavatele väärnähetele (Õhtuleht, 5.03). Kindral Einselnil on muidugi õigus, et valimiskord vajab muutmist. Et rahval oleks õigus otsevalimisteks, tuleks aga põhiseadust muuta. Praeguse süsteemi tõttu lendasid piltlikult prügikasti ca 10% valijate hääled, mis on ju absurdne ja lubamatu. Seaduse muutmise algatus peaks muidugi tulema riigikogust, aga erakondadel ei paista selleks erilist soovi olevat.

Võimuliidu võimalikud kombinatsioonid

Siin võib muidugi kergesti sattuda spekulatsioonide libedale jääle. Kolmapäevase seisuga näib siiski tõenäolisena, et senised koalitsioonipartnerid – Reformierakond ja IRL – moodustavad taas võimuliidu. Kahepeale on neil nüüd parlamendis 56 kohta. Kõnelustele ja koalitsioonilepingu sõlmimisenini kulub vähemalt kaks nädalat. Ehkki programmilised seisukohad sotsidega on erinevad, pidas Ansip võimalikuks ka nendega ühisosa leidmist, kuid lisas: „Hea on teada üksteise seisukohti ja ootusi ka siis, kui me ei moodusta koalitsiooni.“

Uue riigikogu koosseisu kutsub hiljemalt 10 päeva pärast valimistulemuste kinnitamist kokku president Toomas Hendrik Ilves. Esimesel istungil teatab peaminister Ansip teatab senise valitsuse tagasiastumisest. Kui just üllatusi ei juhtu, siis saab just tema presidendilt ka uue valitsuse moodustamise ülesande.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et uue valitsuse tegevuskava peab toetama Reformierakonna pikaajalist visiooni, nii et Eestist saaks vaba ja jõukas Põhjala riik. See on ju ilus ja üllas eesmärk, kuid uuelt parlamendilt ja valitsuselt oodatakse eeskätt meetmeid tööhõive parandamiseks ja Eesti majanduse elavdamiseks. Need oleksid tõesti vajalikud ja tervitatavad muudatused.