Andres Herkel, 2012-04-23
Aprillikuine Strasbourg üllatas jaheda ilmaga. Kas selliseks kujuneb ka ENPA sessiooni päevakord, on vara otsustada. Väike eelinformatsioon siinkohal.
Esmaspäeval kinnitatakse lõplik päevakord ja esitatakse Büroo tegevusaruanne. Peamiselt keskenduvad sellised aruanded vahepeal vaatluse all olnud valimistele, seega tuleb seekord juttu vaid märtsi algul toimunud Venemaa presidendivalimistest.
Kuigi teema paistab olevat vana nagu mullusuvine lumi, maksab meenutada, et rahvusvaheline vaatlejaskond jäi terves reas küsimustes vägagi kriitiliseks. Eeskätt puudutab see võrdsete võimaluste puudumist ja administratiivse ressursi kasutamist kandidaat Putini kasuks, seda eriti regioonides. Kuna lähiajal on valmimas ka Venemaa monitooringuraport, siis on oodata, et osa valimistega seotud küsimusi, sealhulgas parteide ja presidendikandidaatide registreerimise lihtsustamine, jääb ka seal üles. Vähemalt lahkuv president Medvedev on lubanud vastavaid regulatsioone lihtsustada, aga me ei tea, kas tema lubadused tulevikus maksavad.
Teisipäeval kujuneb üheks peateemaks Vahemerel hukkunud põgenike saatus. Alates Põhja-Aafrika režiimide vastu suunatud rahvaliikumiste elavnemisest 2011. aasta hakul ja sellega kaasnenud ebastabiilsusest hukkus Vahemerel umbes 1500 põgenikku. Tineke Striki (Holland) raport keskendub paljuski ühe, enam kui 60 hukkunuga intsidendi asjaolude uurimisele. See puudutab Liibüa põgenikke, kes üritasid jõuda Itaalias või Maltale. Raport teeb asjaomaste riikide kõrval etteheiteid sel ajal Liibüa rannikut valvanud NATO-le.
Kolmapäeval jõuab Assamblee ette spordieetika teema. Juttu pole siiski mitte „Alpimaja“ nime kandvast seriaalist Eesti Rahvusringhäälingus, vaid jalgpalli kokkuleppemängudest. Kahjuks vahepeal esinejana reklaamitud UEFA president Michel Platini sel puhul Strasbourgi ei tule.
Neljapäeval on oodata olulist debatti ja dokumenti Süüria küsimuses. See lisandub, kui otsus päevakorda täiendada saab toetuse. Samuti on päevakavas Põhja-Kaukaasia põgenikud. Ehkki migratsioonikomitee raport, mille esitab Nikolaos Dendias (Kreeka), keskendub kitsalt põgenike olukorrale, lisab õiguskomitee kaasraportöör Marieluise Beck (Saksamaa) oma muudatusettepanekutega poliitilist teravust. Tema kutsub Vene Föderatsiooni karistamatuse õhkkonna lõpetamisele, seda eeskätt mõrvade, piinamiste ja muude inimõigusrikkumiste korraldajate suhtes. Tähelepanu juhitakse ka sellele, et Venemaa pole Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid täitmiseks võtnud.
Tõenäoliselt käsitletakse neljapäevasel eridebatil ka Euroopa Inimõiguste Kohtu reformi. Probleem on kohtu kroonilises suutmatuses liikmesriikidest tuleva pöördumiste tulvaga hakkama saada. Suurbritannia eesistumise ajal on esitatud rida ettepanekuid, kuidas kohtuasju harvendada. Need on aga põrkunud inimõiguste kaitsjate ja paljus ka teiste liikmesriikide vastuseisule, sest löögi alla võivad sattuda kohtu poole pöördujate õigused.
Kuna viimane raport Valgevene kohta võeti vastu alles jaanuaris, siis jääb see teema seekord poliitikakomiteesse ja kuluaaridesse. Kolmapäeva hommikul annab siinkirjutaja raportöörina komiteele teemakohase ülevaate.
Monitooringukomitee istungitel käsitleme töönädala jooksul olukorda umbes pooltes monitooringu all olevates riikides, sealhulgas näiteks Ukrainas, Venemaal, Bosnias ja Hertsegoviinas ja Aserbaidžaanis.
www.herkel.net http://assembly.coe.int/ASP/Ne... 