Hille Tänavsuu PM

Kultuuriministeerium on veendunud, et Niguliste kirikut pole õigusvastaselt võõrandatud. Tallinna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise linnakomisjon jäi aga teisipäeval endale kindlaks, et Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on õigus ehitis tagasi nõuda.

Septembris saatis kultuuriminister Laine Jänes Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles taotles Tallinna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise (ÕVVTK) linnakomisjoni varasemate otsuste tühistamist ja uue otsuse tegemist, sest on ilmnenud uusi asjaolusid.

«ÕVVTK Tallinna linnakomisjon arutas 11. novembri istungil kultuuriministeeriumi taotlust ja jättis selle rahuldamata. Komisjon on üksmeelselt seisukohal, et pole uusi asjaolusid, mis tingiksid varasema otsuse muutmise,» teatas linna maa-ameti vara tagastamise osakonna juhataja Tiit Mäger.

Kultuuriministeerium toetub advokaadibüroo Eiche&­Partnerid õiguslikule hinnangule, milles järeldatakse, et Niguliste hoonet pole võõrandatud, vaid selle varemed on alles pärast linna täitevkomitee korraldust 9. novembrist 1953 arvele võetud kui peremeheta vara, mille väärtus on null.

Linnakomisjon võtab aga aluseks advokaadibüroo Edith Sassian&Ko analüüsi, mille kohaselt võõrandati hoone omaniku tahte vastaselt 5. juulil 1945. aastal rahvakomissaride nõukogu määrusega nr 614.

Samas on jõus ÕVVTK otsus, milles kirjas, et kirikuhoone võõrandati 1941. aastal. Selle kuupäeva on ümber lükanud mõlemad advokaadibürood.

«On selge, et varad kuulusid n-ö võõrandamise hetkel EELK-le. Oli see siis 41., 43., 45. või mis iganes aastal,» kinnitas komisjoni liige Terje Krais augustis linnavolikogu istungil, kus otsustati teha valitsusele ettepanek jätta Niguliste kui oluline kultuuriobjekt tagastamata.

Linnakomisjoni liikme Peeter Ploompuu väitel jõudis komisjon teisipäeval seisukohale, et advokaadibüroo Eiche&Part­ne­rid järeldused on udused, Edith Sassiani&Ko arvamus aga asjalik, põhjalik ja usaldusväärne ning sellele tuleb tugineda.

«Seal käis jutt, et otsust pole vaja muuta, sest uusi tõendeid pole esitatud. Pigem käime kohut riigi kui kirikuga, oli valitsev arvamus,» sõnas Ploompuu, kes tunnistas, et pole advokaatide arvamusi lugenud.

Komisjoni esimehe, abilinnapea Eha Võrgu hinnangul soo­vib riik, et linn läheks kohtusse õigustatud subjektiga vaid­lema. «Kultuuriministeerium ei taha vastutust võtta, vaid soovib linna kätega eesmärgile jõuda. Nagunii lõpeb asi kohtuga, ükskõik millist otsust ka ei tehtaks. Kohtutee on aga pikk ja võib kaasa tuua ootamatu lahendi. Ka on see kallis,» lausus Võrk.

Tema sõnul oleks kõige odavam, kui valitsus otsustaks Nigulistet kui väärtuslikku kultuuriobjekti mitte tagastada ja alustada kompenseerimismenetlust.

Märkmed: