PRIIT PARMINGMeie teadmised Vabadussõja üksikasjadest on kiiresti ununemas. Viimane võidukast sõjast osavõtja on ammu siirdunud manalateele. Ainult need, kes ennesõjasõjaaegses Eesti Vabariigis olid juba täiskasvanud ja saaanud oma hariduse kooliõpetajailt, kes ise osalesid Vabadussõja lahingutes, on veel igati teadlikud sõja käekäigust.
Tänapäeval tähistatakse Vabadussõja algust pidulike aktustega Melbourne’is, Torontos, Stockholmis, Lakewoodis ja kodumaal. Lakewoodi eestlaskond kogunes laupäeval, 4. detsembril kohalikku Eesti Majja, et kinnitada järjekordselt oma vankumatut toetust Eesti rahva ja riigi iseseisvale olemasolule ning tähistada Eesti Kaitseväe hiilgavat võitu ülekaaluka Punaarmee ja Landeswehri üksuste vastu. Võitlejatele ja veteranidele kinnitati Viiu Vandereri poolt rinda valge roos.
Aktus algas gaidide ja skautide lippude kohaletoomisega, mille järel publik laulis ühiselt USA hümni. Palvuse pidas praost Thomas Vaga, kes ühtlasi korraldas langenute austamise. Ühiselt lauldi „Hoia, Jumal, Eestit“.
Eesti Vabariigi nimel tervitas hiljuti USA-sse saabunud EV kaitseatashee kolonel Paul Volmer, kes on Ohios (USA-s) sündinud pagulaste järeltulija. Volmer teenis peale ülikooli lõpetamist USA armees ohvitserina. Peale Eesti taasiseseisvumist andis Volmer ära USA ohvitseri aukraadi ja USA kodakondsuse ja siirdus isade maale, kus astus Kaitseliitu. Hiljem viidi Volmer üle teenistusse Kaitseväkke. Ta osales Bosnia välismissioonil, õpetas Tartu Kaitsekolledzhis, teenis NATO peakorteris Brüsselis ja EV Kaitseministeeriumis. Kolonel Meelis Kiili asumisel 2010. a. suvel Tartu Kaitsekolledzhi juhataja kohale ja ülendamisel brigaadi-kindraliks, määrati kolonel-leitnant Volmer uueks EV kaitseatasheeks ja ülendati koloneliks. Kolonel Volmeril ja ta abikaasal on neli last.
Oma sõnavõtus kolonel Volmer rõhutas, et Vabadussõja lahinguväljadel rajati moodsale Eesti riigile tugev alusmüür, mida on võimatu lammutada. Volmeri sõnul on Eesti Kaitsevägi arenenud professionaalseks ja hästirelvastatud struktuuriks.
Lakewoodi „ööbikud“ Krista Tammaru, Reet Worth, Karin Must ja Ly Vija esitasid Gustav Suitsu luuletuse „Ühte laulu tahaks laulda“ ja Enn Võrgu laulu „Isamaale“.
Aktuse peakõneleja Priit Parming selgitas oma ettekandes, et Vene okupatsiooni ajal rõhutati ainult Landeswehri vastu saavutatud Võnnu lahingu võitu, kuna see toimus balti parunite ja saksa palgasõdurite vastu, kuid hiiliti mööda põhilisest faktist, et 90% Vabadussõjaaegsetest lahingutest toimusid Punaarmee vastu, mille ridades võitlesid eesti rahvusest punakaartlased, hiinlased ning punased soomlased ja lätlased. Samuti on ignoreeritud ajaloolist tõsiasja, et mitte kõik eesti sakslased polnud vaenulikud iseseisva Eesti riigi tekkimisele. Üheks EV Kaitseväe eliitüksuseks oli Narva rindel võidelnud Balti polk, mis koosnes peamiselt eesti sakslastest. Balti polk sooritas neli sügavat rünnakut Ingerimaa aladele. Ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri vastaseks oli läti rahvusest kommunistliku meelsusega kindral.
Ettekande pearõhk oli suunatud vähemtuntud Lõunarinde lahingutegevusele, mida esitati suure kaardi, jooniste ja tabelite kasutamisega Taso Pilleri ja Erik Musta abiga. Pikemalt arutati Paju lahingu üksikasju, Petseri, Irboska ja Pihkva vallutamist, Eesti Punakaardi ülema Eduard Ritti ületulekut EV poolele koos ligi viiesaja mehega, soomusrongide diviisi koosseisu, üksikrongide struktuuri, rünnakuid Volamri, Hopa ja Jakobstadti suunas, Võnnu lahingu üksikasju, Landeswehri katseid rajada ühisrinnet EV Kaitseväe vastu ja mitme nende lennuki allatulistamist Narva jõe ääres ning 2. ja 3. EV diviiside uut rünnakut vahepeal vene valgete poolt Punaarmeele loovutatud Pihkvale ja Ostrovile.
Ühiselt lauldi „Meil merivood on vabad“. Tarmo Tammaru esitas kitarri saatel „Metsavendade laulu“, pälvides publiku poolt suure aplausi. Lõppsõna ütles Taso Piller. Teadustaja Viiu Vanderer kutsus kohalolijaid laulma Eesti hümni. Aktuse klaverisaate eest hoolitses Luule Prima.
Peale pildistamist palusid perenaised Lia Parmingu ja Dorothea Simonsoni juhtimisel külalised toidulauda. Seltskondlikus osas esinesid Aadu Rein akordionil ja Tarmo Tammaru kitarri saatel. Nendega ühines „asjaarmastajate koor“.
