Evelyn Kaldoja, Postimees

Venemaa arengud ebademokraatlikkuse suunas kujutavad endast ohtu riikidele, nagu Eesti või Gruusia, mille valitsus või liidrid Moskvale ei meeldi, hoiatab mainekas mõttekoda Freedom House.

Freedom House’i hinnangul olid Venemaa olukorra halvenemise näiteks detsembrikuised parlamendivalimised, mis toimusid president Vladimir Putini taktikepi järgi.

Freedom House annab iga-aastaseid maailma riikide vabadust ja demokraatlikkust hindavaid raporteid välja 1972. aastast. Tänavust uuringut saatva essee pealkiri kõlab halbaennustavalt – «Taanduv vabadus: kas tulekul on mõõn?».

Pealispindne demokraatia

Seekordse analüüsi järgi jäi täiesti vabaks liigituvate riikide arv mullusega võrreldes täpselt samaks ehk 90-le, neis maades elab Freedom House’i andmeil 46 protsenti maailma rahvastikust. Samas aga on olukord mujal ehk siis riikides, millele Freedom House on varem andnud hinnangu «osaliselt vaba» või «mittevaba», analüütikute hinnangul hullemaks läinud.

«Teist aastat järjest registreeris uuring ülemaailmse tagasilanguse poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste vallas,» nentis Freedom House’i uurimisdirektor Arch Puddington.

Kõige murettekitavamaks nimetas raport Venemaa olukorra halvenemist. Ilmselge näitena Eesti idanaabri juures toimuvast tõi Freedom House välja parlamendivalimised, mis meenutasid demokraatlikku hääletust vaid pealispinnalt.

«Venemaa pakub diplomaatilist ja poliitilist tuge mitmetele temaga piirnevatele julmadele diktatuuridele ja autokraatlikele režiimidele, sealhulgas Valgevenele ja Kesk-Aasia riikidele,» nentis Freedom House uuringu saateessees, «ning paneb surve alla selliste naabermaade valitsused, nagu Eesti ja Gruusia, mille poliitikaid või liidreid ta heaks ei kiida.»

Läti jäi maksimumhindeta

Kuigi üldiselt oli Freedom House olukorraga Euroopas rahul, sattusid punaste laternate olukorda tänavu Šveits ja Läti. Neist esimese puhul langetati kodanikuvabaduste reitingut – põhjuseks end immigrandivastaste loosungitega reklaaminud partei edu sügisvalimistel.

Läti aga langes poliitiliste õiguste kuuepallisel skaalal maksimumhindelt «1» punkti võrra allapoole. Freedom House põhjendas seda uudisteagentuuri LETA teatel lõunanaabrite valitsuse katsetega vallandada korruptsioonitõrjebüroo juht Aleksejs Loskutovs ning laienenud lõhega riigijuhtide ja rahva vahel.

Eestit hinnati «1»-vääriliseks nii kodanikuvabaduste kui ka poliitiliste õiguste vallas.

Hindamisskaala

• «Vaba» – riik, kus austatakse poliitilisi ja kodanikuvabadusi ning eksisteerib iseseisev ja vabalt toimiv meedia. (Nt Eesti)

• «Osaliselt vaba» – riik, kus teatud määral küll austatakse poliitilisi ja kodanikuvabadusi, kuid millel võib olla probleeme näiteks korruptsiooni või õigusriigiga või näilisest pluralismist hoolimata domineerib üks erakond. (Nt Gruusia)

• «Mittevaba» – riik, kus inimestele pole tagatud põhivabadusi. (Nt Venemaa)

Allikas: Freedom House

Märkmed: