Mõtteid pärast The Nordic Press, Inc. aastakoosolekut

Artikkel originaalis: http://www.vabaeestisona.com/i...

The Nordic Press, Inc. aktsionäride aastakoosolekul 26. märtsil 2011 selgus esinaise Sirje Uriko ülevaatest, et Vaba Eesti Sõna väljaandmise kulud suurenevad aasta-aastalt ja tellijate arv väheneb.

Seega on praeguses seisus ainult aja küsimus, kui kaua leht suudab ilmuda. Kuigi on saadud toetust ERKÜ-lt eriprojektideks, Eesti Abistamise Komiteelt Eesti Maja ülalpidamise kulude osamaksu katteks ja minimaalset toetust Rahvuskaaslaste Programmlt (RKP) Eestist ning toetusannetusi lugejatelt, ei piisa toetustest lehe ilmumiseks kauemaks kui 2011 aasta lõpuni.....

Igasugu kuulutused lehes on vähenenud: alates leina- ja lennuliinide kuulutustest ning lehes puuduvad täielikult eesti advokaatide, arstide, ehitajate, elektrikute jne. reklaam, mis esineb suurel määral Toronto Meie Elus ja mis on tellijate vähenemise kõrval üks suuremaid puudujäägi põhjuseid.

Vahepeal läbirääkimised koostööks teiste lehtedega jätkuvad. Kahandatud on ka tööjõudu. Kontori haldamine, raamatupidamine, nii VES-i poe kui ka kuulutuste arveldustöö on nüüdseks ainult ühe inimese kätes. Tellijate andmebaasi ja kontakti trükikojaga haldab osaajaline tööjõud paar hommikut nädalas. Juba mitmeid aastaid ei tasuta juhatusliikmete reisikulusid ega muid väljaminekuid.

Arutlustes lehe tuleviku üle teatas O. Olesk, et temale teadaolevalt ei oldavat Eestis rahul VES sisu ja vormiga, eriti Rahvuskaaslaste Programmi (RKP) juhtkonnas, mis tõenäoliselt olevat takistuseks ka suurema toetuse saamiseks. Oleski arvates, isegi kui VES sisult ja vormilt paraneb, võib olla raskusi Eestist rahastamisega, kuna seal teatakse, et siinsetel välis-eesti organisatsioonidel on küllalt kapitali. (ERKÜ ja ÜEKN).
Peale pikemaid arutlusi ja soovitusi tuleviku suhtes võeti vastu ettepanek, mis kohustab TNP, Inc. juhatust käesoleval aastal uurima võimalusi TNP, Inc. omandivormi muutmiseks mittetulutaotlevaks ühinguks, et lehel oleks võimalus laenata tegevuskapitali põhikapitalist, pikendades nii lehe püsimist mõne aasta võrra. Peab aga meeles pidama, et ka sellise tehingu juurde kuuluvad legaalsed kulud. Samuti tehti juhatusele ülesanne alustada läbirääkimisi teiste eesti organisatsioonidega võimalikuks koostööpartneluseks.

Tuleb ühineda toimetaja Kärt Ulmaniga, kes rõhutas, et reklaami väga suur langus trükimeedias on üldine. Ta soovitas ka osalejatel meeles pidada, et teistest ajalehtedest rääkides ei saa võrrelda võrreldamatut. VES on ainuke väliseesti ajaleht, mille 52 lehte aastas toimetab-küljendab ainult üks toimetaja.

Toimetus proovib pidevalt luua ühendavat silda eesti ühiskondade vahel, et teenindada väliseestlaste ühiskonda USA-s. Praegu tegeleb ajaleht ka reklaami saamiseks Eesti reisibüroode ja majutuskohtadega, et välis-eestlased saaksid suvel Eesti külastamiseks rohkem informatsiooni.

Tulles tagasi väliseesti organisatsioonide toetuse küsimuse arutelu juurde, selgus et ERKÜ toetab VESi teatud projekte ja tasub oma teadete ilmumisel leheruumi kasutamise eest.

Seda aga ei saa öelda ÜEKN- kohta, kes leiab, et VES-il ei ole mingit projekti, mida see organisatsioon tohib legaalselt rahastada. ÜEKN ei ole kunagi tasunud VES-ile lehe ruumi kasutamise eest. Pärast sellisele legaalse abistamise võimalusele tähelepanu juhtimist jättis ÜEKN ära ka oma tegevusest teavitamise VES-i lugejaskonnale. See vähene informatsioon, mis ÜEKN-i kohta VES-s ilmub, tuleb organisatsioonivälistelt inimestelt.

Seega ei ole endistel annetajatel ega ka laiemal välis-eesti ühiskonnal teavet, mis summades ja millistele projektidele ÜEKN suunab oma tegevuse ja millised on sellega kaasnevad kulud.

Jääb vaid küsida, kas tõesti vanem väliseestlaste põlvkond, kes ja kelle vanemad annetasid ÜEKN-le kapitali (ja need olid peamiselt just USA-st) ei vääri nüüd vähemalt niigi palju, et nad vanas eas võiksid lugeda veel mõned aastad oma ajalehte?

Aime Andra

Märkmed: