Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on välisriikide arvamus Balti riikide majandusolukorrast ja võimalikest väljavaadetest muutunud negatiivsemaks.

"Ilma et oleks juhtunud palju reaalmajanduses, on vaated meie suhtes muutunud negatiivsemaks. Väga selgelt oleme näinud, et see on üles viinud intressimäärad, rohkem kui eurotsooonis. Vanasti olid Eesti krooni ja euro intressimäärad sarnased, praegusel hetkel see olukord enam nii pole," selgitas Säälik ajakirjanikele.

Sisemajanduse poolelt on Sääliku sõnul välismaal toimunu andnud negatiivset mõju inimeste kindlustundele, mistõttu tarbitakse ja investeeritakse vähem.

Sääliku selgitas, et meie 2005. ja 2006. aasta majanduskasv baseerus päris tugevalt odava välisraha sissevoolul ning märkis, et mingil hetkel peab taoline olukord lõppema ja majandus normaalsele kasvujoonele tagasi tulema.

Sääliku sõnul on majanduskasv ka normaliseerunud ning tegu on olnud oodatud arenguga, kuid siiski on see toiminud mõnevõrra kiiremini kui prognoositud. Säälik ütles, et just sellepärast tuleb rahandusministeeriumil täna esitleda mõnevõrra kehvemaid numbreid, kui ollakse harjunud nägema.

Majandusanalüütiku hinnangul on majanduskasvu normaliseerumine toonud kaasa ka palju positiivset. Jooksevkonto defitsiit, mis oli mitmeid aastaid väga suur, on hakanud näitama vähenemise märke, rääkis ta. "Vähenenud on laenukasv, inimeste säästmine suurenenud," sõnas Säälik.

"Riskid, mida tõsistena üleval nägime, on lõpuks ometi vähenenud," märkis Säälik.

Märkmed: