Uusi uudiseid raamatukogust
Kultuur 19 Jan 2007 Alliki ArroEWR
    Trüki   E-post   FB     
Jätkame ka sel aastal Tartu College’i raamatukogusse saabunud teoste tutvustamist.

Meenutame, et raamatukogu on taas avatud igal teisipäeval kell 12—17 ja reedel kell 13—15.

Karl August Hindrey. Taaniel Tümmi tähelend. Eesti Raamat, 2006.

1942. a esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.

Helga Nõu. Ood lastud rebasele. Eesti Keele Sihtasutus, 2006.

Mida teeksite, kui helistate koju ja teie kõnele vastaks võõras, kes teatab, et ta on sissemurdja? Mida teeksite, kui kohtaksite õhtupimeduses maantee veeres meest, kes väidab ta on Messias ja on tulnud, et teie pattusid lunastada? Mida teeksite, kui kohtaksite metsatalus üht tuttavlikku väikest tüdrukut, kes täna, 60 aastat pärast sõja lõppu, kardaks paaniliselt püssimehi ja pommitamist? Helga Nõu psühholoogiline romaan kompab võimalikkuse ja võimatuse piire, ärgitades lugeja uudishimu ja hoides teda põneva sündmuskäigu haardes.

Arved Viirlaid. Ajal on mitu nägu. Ilmamaa, 2005.

Arved Viirlaiu jutustusteraamatu võib tinglikult jagada kolme ossa. Esimene osa kirjeldab mõisateenistujate ja külaelanike elu 20. saj alguse Põhja-Eestis.

Teises osas tutvustab autor lugejaile oma pagulasaastate kestel Kanadas kohtutud mitmete tähelepanuväärsete isiksuste huvitavaid eluradasid.

Kolmas osa on enam autori eraelust. Üks lugu on igapäevastest lihtsatest toimingutest autori maakodus Toronto lähedal elava kassi silmade läbi nähtuna. Autor viib lugeja ka oma noorusmaale, kus leiavad lahenduse mõned aegade tagant häirima jäänud mälestused.

TSIPAKENE LUULET

Armastuse valgus: valik eesti armastusluulet. Varrak, 2005.

See kvaliteetväljaanne sisaldab läbilõike eesti armastusluulest läbi aegade. Esindatud on Underi, Visnapuu, Merca jpt armastusluule. Koostanud Peep Ilmet.

Tõnu Õnnepalu. Enne heinaaega ja hiljem: luulet ja luuletõlkeid 1983-2005. Eesti Keele Sihtasutus, 2005.

KIRJANDUSLOOLIST

Anna Haava. Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest. Ilmamaa, 2006.

Anna Haava (1864–1957) peatöö on ta luule. Vähem tuntakse tema tõlkeid võõrkeelseist näitemängudest ja proosast, rohkem ehk tema tõlgitud kultuuriloolisi raamatuid. Anna Haava enese jutukirjandus on väike, ainult „Väikesed pildid Eestist“. Kahetsetud on, et tal jäänud kirjutamata mälestused. Siiski on ammusest ajast avaldamist oodanud autobiograafiline teos „Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest“. See on ilus raamat peenetundelise hingeeluga lugejale, mille kaudu tekib elav pilt meie esiemade- ja esiisade-aegsest külast kui kultuurimiljööst. Anna Haava raamatut täiendab keeleteadlase Julius Mägiste toonilt sama familiaarne sünnipäevakirjutus pagulasajakirjast „Tulimuld“ (1954). Kirjastus usub ja loodab, et Anna Haava „Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest“ saab armsaks perekonnaraamatuks paljudes kodudes.

Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Kirjad romaanist: 31 kirja aastaist 1966-1977. Varrak, 2006.

„Kirjad romaanist“ on kahe silmapaistva pagulaseesti autori kirjanduslik kirjavahetus. Raamatu 31 kirja on ühtaegu vestlus romaanikunsti võimaluste üle ning kahehäälne kirjanduslik päevik, mis võimaldab lugejatel piiluda kirjanike töötuppa. Koos mõningaste katkestustega vältas Kangro ja Ristikivi korrespondents 11 aastat ning lõppes ootamatult Ristikivi surmaga 1977. Kirjavahetus ilmus Kangro eestvõttel raamatuna alles 1985 Lundis. Käesolev väljaanne on teose esimene trükk kodumaal ning see on varustatud uute fotode ja Rutt Hinrikuse järelsõnaga.

Liina Lukas. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2006.

Liina Lukase (1970) monograafia on esimene eestikeelne raamat baltisaksa kirjandusest. Baltisakslased suutsid oma väikesele arvule vaatamata rajada hästitoimiva kirjanduselu, ülal pidada selleks tarvilikke institutsioone, luua diskussioonifoorumid ning ilmutada sealjuures kadestamisväärset loomingulist produktiivsust — ligikaudu iga 1000 elaniku kohta tuleb üks kirjanik, kes avaldas käsitletaval ajavahemikul oma teoseid trükis. Kirjutamine oli tunnustatud eneseteostusviis, vahest isegi ühiskondlik sundus, seda mitte üksi meeste, vaid ka naiste, mitte üksi haritlaste, vaid ka aadlike hulgas. Vaatluste raamiks on Pierre Bourdieu’ kirjandusvälja teooria, millele tuginedes kaardistatakse baltisaksa kirjandusväli aastatel 1890–1918, tema lõpliku väljakujunemise ja ühtlasi lagunemise järgus.

Veera Saar. Ukuaru. Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Kolmas trükk.

Romaan, mis oli aluseks samanimelisele filmile. Teemaks on kodutunde ja juurte olemasolu väärtustamine, inimese suhe maaga, loodusega, tööga, teiste inimestega.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus