Kas need on tõesti eestlased, kallistamas avalikus kohas? Ja veel võhivõõrastega?! 14. veebruaril, valentinipäeval, mis on Eestiski maad võtnud ja mida nimetatakse
sõbrapäevaks, on ilmselt kõik võimalik, nagu juuresoleval pildil. Üleskutsele tulla keskpäeval Tallinna Raekoja platsile suurele ühiskallistamisele, ehk KALLIRALLILE vastas oma sadakond inimest. Organiseerijad lootsid pika, hea energiaga laetud kallistamisketi moodustada Viru tänavat mööda lausa Musumäeni (kuhu veel?!), kuid tänavu piirdus ligemise armastuse meeleavaldus väiksema, kuid siira ringiga. Küllap see mõtegi areneb, nagu kõik muu Eestis, sest kallistusi vajame me kõik.
24. veebruar oli tänavu hästi mitmekülgne püha, see oli lausa kolm ühes: vabariigi aastapäev, talvine madisepäev ja kuna juhtus langema teisipäevale, siis ühtlasi ka lustakas
vastlapäev. Mõelda vaid, kõik said töö- ja koolivaba päeva, et peredega lumistel nõlvadel lustida! Fotol võetakse viimast kelgumäel Viimsi mõisa taga, kus asub Johan Laidoneri muuseum. Pakuti hernesuppi, tehti köievedu (liuvälja jääl!) ja mõistagi võisteldi liulaskmises. Ka lastevanemad pandi võistlema ja emmede seas tegi kõige pikema kelgusõidu möödunud nädala leheloos esinenud endine torontolane Elle Palumäe! (Selgus, et kõige paremad kelgud on kõige lihtsamad ja odavamad plastist "salvokad", ehk kohaliku Salvo firma kelgud.) Võiduks oli pikeima linakasvu garantiile lisaks suur tort, mida nauditi õhtul sõpraderingis, jälgides otseülekannet Jõhvis peetud presidendi vastuvõtust.
Tekst ja fotod: Riina Kindlam, Tallinn
