Eestis kerkib uusi restorane ja kohvikuid nagu seeni pärast vihma. Ometi on Saaremaal nüüd avatud üks, mis äratab erilist tähelepanu – Maheköök. Miks? See on söögikoht, kus pakutakse keskkonnasõbralikul viisil toodetud toiduainetest valmistatud roogasid, mida meie siin tunneme orgaanilise toidu nime all.

Merike Pitk kirjutas 3. mai Maalehes Kuressaares avatavast Eesti esimesest tõelisest maherestoranist, kus pakutakse ainult tunnustatud nn ökotoitu. Avaldame kirjutise kärbitult ja refereeritult.

Ajakirjanik saabus tulevasse restorani siis, kui Maheköögi perenaine Karen Allas praadis parajasti taimetoitlaste üht meelisrooga – kikerhernekotlette.

Osaühing Saare Ökokeskus, mille omanikeringi kuulub ka Allas, avas uue restorani 27. mail, aga veel mai algul käis Kuressaare külje all asuvas endises Arteki nimelises restoranis, varasemas nahaparkimistöökojas, kibekiire remont. Ja rööbiti sellega ka toitude katsetamine.

Ei pruugi siiski arvata, et uues restoranis pakutakse ainult taimetoitu ja idusid; nii oli ajakirjaniku külastuse ajal tulevase restorani õu täis lihalõhna: Karen Allase abikaasa Alar Allas ja eesti juurtega ameeriklane Derek Ewen grillisid parajasti mahelambalihast kotlette, mis pannakse mahejahust tehtud kuklite vahele.

Derek, kelle ema on eestlane, saabus koos abikaasaga Saaremaale mullu. Samuti oma vanemate kaudu eestlased Karen ja Alar Allas läksid aga Torontost Saaremaale elama viis aastat tagasi. Kõik nad olid Kanadas ja Ameerikas teadlikud mahetoidu tarbijad ja usuvad, et Saaremaale sobib mahetoit veel paremini kui Ameerikasse. „Siin on mitte ainult toit, vaid ka eluviis mahe,” ütleb Derek Ewen.

Armastuse terrass

Kohta, kus Derek Ewen ja Alar Allas burgerite jaoks lambakotlette grillisid, tuleb hispaania aed ehk armastuse terrass. Sinna on kavandatud kõrge väänkasvudega aed, teisale platvorm puu- ja gaasigrilliga; olemasolevate väravate asemele paigaldatakse aga klaasuksed, mille kaudu saab restorani.

Armastuse terrassil võib klient nautida otse tema silme all valmivat mahelamba- või mahelihaveisepraadi. Inimestele antakse seal võimalus kõige kvaliteetsema liha nautimiseks.

Kuid sealiha maherestorani menüüst ei leia, sest mahesealiha Eestis pole. Mahelambad ja -veised saadakse Saaremaa loomapidajatelt. Loomad tapab Saaremaa lihatööstus, kel on tunnustus maheloomade tapmiseks.

Kõik on tõeliselt „mahe“


Esmalt oli Saare Ökokeskusel plaan hakata Saaremaa arvukate mahe- ehk ökotalude (mullu oli neid 118!) toodangut töötlema, pakendama ja poodidesse saatma. Töötlemiseks sobilikke ruume otsides jõuti Kuressaare külje all asuva kunagise nahaparklani, kus veel paar aastat tagasi asus restoran Artek. „Astusime selle maja uksest sisse ja vaatasime – ohhoo, siin on olnud ju restoran ja on olemas ka köök!” rääkis Karen Allas.

Mitte ainult restoranis pakutav toit, vaid ka hoone on keskkonnasõbralik. Seinad kaeti lubikrohviga ning värviti lubi- ja savivärvidega. Restorani tagumises osas on pikad puidust lauad ja seljatugedega puupingid, keskmises aga antiikmööbliga kohvik. Samas on ka väike kauplus.

Ehkki Eestis on teisigi mahetoitu pakkuvaid söögikohti, eristab Saaremaa Mahekööki teistest see, et kogu toit valmistatakse ainult tunnustatud mahetoodangust. Nii võibki öelda, et Saaremaal avati Eesti esimene tõeline maherestoran.

Saaremaa Maheköögis on mahedad isegi suhkur, õli, pipar ning muud maitse- ja lisaained. Maheküüslauk ja -sibul tuuakse esialgu isegi Prantsusmaalt, lähemalt seda võtta pole.

Ökoloogiliselt puhas toit on tavalisest kõrgema hinnaga, omanikud on lubanud omalt poolt teha aga kõik, et nende poolt pakutav poleks tavapärasest kallim.

Restoran on plaanis hoida lahti mai lõpust septembrini, sügisel ja talvel kavatsetakse tegelda peamiselt mahetoodangu töötlemisega, teha ka mahlu, moose ja ketshupit.

Maherestorani avamiseks on saanud Saare Ökokeskus toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. (ML/ref.EE)

Märkmed: