Uuringu autor: Soome on hasartmängude "Metsik Lääs" ERR
Eestlased Soomes 25 Oct 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2017/10/50536_001_t.jpg

Mänguautomaadid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix
http://www.err.ee/638578/uurin...
Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab värskele uuringule viidates, et hasartmängud on viis, kuidas vaestelt ja vaimse tervise probleemide käes vaevlevatelt inimestelt liigub raha paremal järjel olevatele inimestele.

Kõige hullemateks "röövliteks" on Soomes laialt levinud mänguautomaadid, nendib ajaleht.

Kui alkoholi peale kulutamine jaguneb erineva elatustasemega ühiskonnaklasside vahel veel suhteliselt võrdselt, siis hasartmängudest tulenevad probleemid on jäänud eelkõige madalama sissetulekuga inimeste ja nende lähedaste kanda. Uuringu kohaselt tekitab näiteks üks hasartmängudest sõltuv inimene tegelikult vähemalt või rohkemal määral kannatusi 7-15 teisele inimesele.

Mänguautomaatide levik on uuringu hinnangul ka üks põhjus, miks soomlased on hasartmängude tõttu kaotatud raha poolest maailmas neljandal kohal.

"Soome on hasartmängude "Metsik Lääs", sest mänguautomaate on kõikjal, need on kõige hullemad röövlid. Nende paigutamist tuleks seadusega mõjutada," nentis Helsingi Ülikooli sotsioloogiaprofessor Pekka Sulkunen.

Sulkunen on juhtinud ulatuslikku rahvusvahelist uuringut, mis käsitleb hasartmängude mõju. Uuringu "Setting Limits. Gambling, Science and Public Policy" avaldab järgmisel aastal Oxford University Press, kuid Helsingin Sanomat sai sellega tutvuda juba praegu.

Uuringus selgub, et hiiglasliku osa hasartmängude kaudu teenitud tulust annab tegelikult väga väike hulk mängijaid. Ning see kehtib ka Soome puhul.

"See väike seltskond koosneb suures osas vaestest, vaimse tervise probleemidega ja haigetest inimestest, kellel on ka muid sõltuvusprobleeme," kommenteeris professor.

Sulkunen osales 1970. aastatel ka alkoholitarbimist puudutava murrangulise sotsioloogilise uuringu tegemisel. Tookord jõuti tõdemusele, et alkoholist tingitud probleemidega võitlemiseks on parim meetod vähendada üldist tarbimist.

Kunagise alkoholiuuringu puhul tuli esile ka see, et umbes 10 protsenti soomlastest jõi ära umbes poole kogu riigis tarbitud alkoholist. Hasartmängude puhul on aga olukord veelgi drastilisem - pool hasartmänguettevõtjate tulust on saadud inimestelt, kes moodustavad täisealisest elanikkonnast vaid mõne protsendi.

Probleemi üks tahk seisneb ka selles, et hasartmängude maksustamisest on riikide jaoks kujunenud oluline sissetulekuallikas ja seetõttu pidurdab see ka selle valdkonna seaduste abil ohjeldamist. "Paljudes riikides saadakse hasartmängude pealt umbes sama palju raha kui alkoholi ja tubaka pealt kokku," rõhutas Sulkunen.

Tähelepanuväärne on Soome puhul ka see, et soomlased suhtuvad hasartmängude piiramisse erakordselt skeptiliselt ning 2015. aasta uuringu kohaselt leiab ligi pool soomlastest, et peamiselt vastutab probleemide eest ikkagi iga hasartmängur ise. Paljudes teistes riikides on aga asutud üha enam rõhutama vajadust tugevama reguleerimise ja ettevõtete vastutuse järele.

Toimetaja: Laur Viirand
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 25 2018 - igas kodus
Kooslaulmine EV100
Feb 25 2018 - Üle ilma Eesti kodudes
Kooslaulmine EV100
Mar 14 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus