See artikkel on trükitud:
http://www.eesti.ca/uuring-kuues-mass-valjasuremine-juba-toimub-ja-kiireminigi-kui-arvatud/article50038
Uuring: kuues mass-väljasuremine juba toimub ja kiireminigi kui arvatud
11 Jul 2017 EWR Online
 - pics/2017/07/50038_001_t.jpg

atlas.postimees.ee
11. juuli 2017
Elevandivõhkade põletamine Keenias Nairobi rahvuspargis. Üks maailma liigirikkuse vähenemise põhjustest ongi salaküttimine, mille taga on aga inimeste rahvaarvu kiire kasv. | FOTO: Ben Curtis/AP

http://atlas.postimees.ee/4174...

Globaalne liigirikkuse vähenemine on kuues massiivne väljasuremine Maa ajaloos, vahendab The Guardian värske teadusuuringu tulemusi.

Eelretsenseerituna Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud uuringu käigus analüüsisid teadlased nii haruldaste kui ka levinud liikide käekäiku ja jõudsid järeldusele, et viimaste aastatega on kaduma läinud koguni miljardeid kohalikke populatsioone.

Peamise süüdlasena nähakse inimkonna rahvaarvu kontrollimatut kasvu ja liigtarbimist. Meie enda tekitatud probleem on aga jõudnud juba nii hulluks, et hakkab tõenäoselt tekitama ka aina enam probleeme inimühiskonnale endalegi.

«Olukord on praeguseks nii halb, et sellest ei oleks eetiline rääkida karmi keelt kasutamata,» ütles uuringut juhtinud Mehhiko Riikliku Autonoomse Ülikooli professor Gerardo Ceballos.

Kuigi väljasuremisi on toimunud Maa ajaloos kogu aeg, on juba mitu uuringut juhtinud tähelepanu sellele, et tänapäeval toimuv on märkimisväärselt kiirem kui miljonite aastate jooksul kehtinud väljasuremistempo. Kuna paljud liigid võivad küll kohalikul tasemel välja surra, aga globaalselt isoleeritud populatsioonides säilida, on liigilise vaesumise hinnangud seni hinnanud probleemi väiksemaks, kui see on.

Nüüd aga võeti arvesse ka kohalike populatsioonide hävimise kiirus ja saadud pilt on oluliselt tumedam. Tulemused näitavad, et uuritud tuhandetest liikidest kolmandiku puhul toimub arvukuse vähenemine, aga kaitse alla neid võetud ei ole. Lisaks tuli välja, et viimaste aastakümnete jooksul on isendite arv vähenenud pea poole võrra. Pea pooled maismaa-imetajad on viimase sajandi jooksul kaotanud 80 protsenti oma elupaikadest. Lisaks on maamunalt kadunud miljoneid loomade, lindude, roomajate ja kahepaiksete kooslusi.
Pidurdamatu rahvaarvu kasv

Kõige selle põhjal vormuski järeldus, et käimasolev kuues massiline väljasuremine on jõudnud palju kaugemale, kui varasemad hinnangud on osanud hinnata.

«Sellisel bioloogilisel hävingul on ilmselgelt väga tõsised ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Lõpuks peab inimkond Universumi ainsa teadaoleva elu hävitamise tõttu maksma väga kõrget hinda,» kirjutavad autorid.

Foto: Luis Acosta / AFP / Scanpix

Liigirikkuse hävimise üheks olulisemaks põhjuseks on elupaikade häving, liigne jahipidamine, keskkonnamürkide mõju, võõrliikide sissetung ja kliimamuutus. Kõige selle taga on aga omakorda inimkonna kontrollimatu kasv ja jõukates ühiskondades valitsev ületarbimine, kirjutavad autorid. Nende seas on lisaks teistele ka Stanfordi Ülikooli ökoloogiaprofessor Paul R. Ehrlich, kes sai 1968. aastal kuulsaks oma mõneti vastuolulise raamatuga «Rahvastikupomm», milles ennustas rahvaarvu kasvu katastroofilisi tagajärgi.

Raamat on saanud kriitika osaliseks, kuna selles ennustatud rahvastikuplahvatus ei ole toimunud, küll aga toimuvad tänapäeval sündmused, mida enamik teadlastest peab muu hulgas ka ülerahvastatuse otseseks tagajärjeks ja mis võivad kaasa tuua just sellised katastroofilised sündmused, mida ka Ehrlich kirjeldas.

«Meie uuringus esitatud hoiatust peab kuulda võtma, kuna kogu meie tsivilisatsioon sõltub täielikult taimedest, loomadest ja mikroorganismidest, kes kindlustavad meile olulised ökosüsteemi teenused tolmeldamisest mereandide ja elukõlbliku kliima hoidmiseni,» ütles Ehrlich The Guardianile.

Teadlaste sõnul on just sel põhjusel ülioluline, et me võtaksime kiiremas korras vastu seadused, mis võimaldaksid looduskeskkonda senisest oluliselt efektiivsemalt kaitsta.

Liigirikkuse hävimist käsitlev teadusartikkel ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.
Viimased viis mass-väljasuremist

Ordoviitsiumi lõpus (443 mln at)

Järsult peale tulnud jääaeg alandas maailmamere taset 100 meetrit, hävitades nii 60–70 protsenti mereelustiku liikidest. Järgnenud jää sulamise tagajärjel jäid säilinud liigid hapnikuvaegusse.

Hilis-Devon (360 mln at)

Kliimamuutuste jada tõi kaasa ligi 70 protsendi mereelustiku hävimise.

Permi-Triiase väljasuremine (250 mln at)

Tänapäeva Siberi aladel toimunud hiiglaslike vulkaanipursete ja neile järgnenud kliimamuutuste tagajärjel hävis enam kui 95 protsenti liikidest.

Triiase-Juura väljasuremine (200 mln at)

Tõenäoselt vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel hukkus taas ligi kolmveerand liikidest ja võimaldas dinosauruste plahvatuslikku arengut.

Kriidi-Tersiaari väljasuremine (65 mln at)

Tänapäeva Indias toimunud hiiglaslikele vulkaanipursetele järgnes dinosaurused hävitanud meteoriit. Surid nii dinosaurused kui ka paljud nende kaasaegsed liigid.
Märkmed: