Uuring: kodumaale tagasi soovivad vanas eas väljarännanud PM
Eestlased Eestis 20 Apr 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Merike Tamm PM

Haridustunnuste ja välja- või tagasirände kavatsuste vahel puudub selge seos, küll aga soovivad kõige enam välismaalt kodumaale tagasi tulla inimesed, kes töötavad allapoole omandatud oskusi. Samuti soovivad kodumaale tagasi enam need, kes on kodumaalt lahkunud üle 40-aastasena, selgus Soome eestlaste seas tehtud uuringust.

Kindel kavatsus Eestisse tagasi tulla oli igal neljandal Soomes elaval eestlasel, tõi Tartu Ülikooli välis-eesti uuringute keskuse juhataja Tiit Tammaru välja tänasel statistikakonverentsil. 45 protsenti vastas sellele küsimusele aga kindlalt ei, oma arvamust ei osanud öelda pisut üle 30 protsendi Soomes elavatest eestlastest.

Arvutusmudelid näitasid, et Soomes õppimine vähendab tagasirände soovi, kuid kui inimene on oma töökoha jaoks ülekvalifitseeritud, on ta soov tagasi Eestisse tulla suurem. «Kui siia juurde arvestada ka vanust, siis on näha, et oluline pole mitte iseenesest Soomes õppimine, vaid see, kui vanalt on Soome elama tuldud,» märkis Tammaru.
Teistest selgelt väiksem kavatsus Eestisse tagasi tulla on nendel, kes asusid Soome elama lapsena – neid nimetatakse 1,5ndaks põlvkonnaks. Kõige ebaselgemad arvamused on vanuserühmas 20-40 eluaastat, kuid kõige enam soovivad tagasi tulla need, kes ülemere elama läinud 40-aastaselt ja vanemalt.

Seevastu Soomes õppijaid on väljarändajate seas palju – 38 protsenti. «Soomes õppimise osakaal ka vanemate seas üllatavalt kõrge – alaealiste puhul on hariduse omandamine loomulik. Kuid järelikult on siis teatud põhjustel neil on olnud vajalik haridustaset korrigeerida,» arutles Tammaru.

Rändepõhjusi uurides selgus, et õpingute tõttu Soome asunute osakaal on väike - vaid 5 protsenti. «See oli meie jaoks üllatavalt väike arv,» tõdes Tammaru. Peamiselt toodi välja tööd (23 protsenti) ja perega seotud põhjusi (37 protsenti).

Soome peamine väljarändekoht

Soome on eestlastele jätkuvalt peamiseks väljarände sihtriigiks, märkis Tammaru. «Esimene väljarände tippaeg toimus kohe 1990ndate alguses, see oli väga ulatuslik, aga siis voog vähenes. Teine tipp saabus umbes Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ajal ja kasvutrend kestab tänaseni,» märkis Tammaru.

«Lahkujad olid peamiselt noored, 20-40 aastased, nendega koos ka alaealised lapsed. See ongi inimese rändemobiilsuse tippaeg, luuakse pere ja otsitakse tööd,» tõdes ta. Seega põhjendaski ta praegust Soome rändamise populaarsust sellega, et meil lihtsalt on praegu hästi palju selles vanuses inimesi – nende inimeste hulga vähenedes kahaneb ka väljaränne.

Soomes on Tammaru sõnul tekkimas suurim eestlaste kogukond väljaspool Eestit, sest tagasiränne kodumaale on paraku pisut väiksem kui väljaränne.

Kontaktid Eestiga on suurel osal Soomes elavatest eestlastest säilinud, 43 protsendil on ka koduseks keeleks eesti keel, 17 protsendil eesti-soome segakeel.

Turu-uuringute AS küsitles 2009. aasta kevadel tehtud uuringus kokku 1000 Soomes elavat Eesti päritolu inimest.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus