Värske uuringu põhjal ootavad mitmeid maakera kliimat mõjutavaid süsteeme juba sel sajandil inimtegevuse tõttu järsud muutused.

Inimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järk-järgult, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences avaldatud teadlaste hoiatust.

Suurbritannia East Anglia ülikooli professor Tim Lenton ütles, et mitmed inimtegevusega põhjustatud kliimamuutuse tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini.

«Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud,» märkis ta BBCle.

Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma.

Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui keskmised temperatuurid järsult kerkivad.

Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid.

Teadlased järjestasid üheksa ökosüsteemi, mis nende hinnangul võivad kliima soojenemise mõjul kaduda. Nad lisasid ka tõenäolise ajaperioodi, millal muutus võiks aset leida.

* Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat).
* Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat).
* Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat).
* Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat).
* Vaikse ookeani piirkonnas hakkab ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat).
* India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta).
* Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat).
* Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat).
* Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).

Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee

Märkmed: