Kai Kalamees EPLO

Presidendiralli edenedes joonistub üha teravamalt välja Ilvese ja Rüütli vastasseis.

Vähem kui neli kuud enne presidendivalimiste esimest vooru juhib 13 presidendikandidaadi edetabelit ülivõimsalt Toomas Hendrik Ilves, keda näevad tulevase presidendina juba pooled eestlastest.
Sotsiaaldemokraat Ilvese valiks võimaluse korral Kadriorgu 39 protsenti rahvast (49 protsenti eestlastest ja 13 protsenti vene keelt kõnelevatest inimestest), selgus uuringufirma Faktum&Ariko poolt aprilli teisel poolel läbi viidud 1030 inimese küsitlusest.
Lisaks eestlaste tugevale poolehoiule võib kolme erakonna ühiskandidaat nautida ka maarahva soosingut.
Ilvesel on maal, mida on peetud ennekõike president Arnold Rüütli seljataguseks, veelgi enam toetajaid kui linnas. Eesti Päevalehe tellitud uuring näitab, et küla- ja alevirahva seas kogus Euroopa parlamendi saadik 42-protsendilise toetuse linnainimeste 37 protsendi vastu.


Oma kampaaniat alles käivitav Rüütel kaotab praegu Ilvesele mäekõrguselt. Ametis olevat presidenti toetab viiendik rahvast, kellest 19 protsenti elab linnades ja 22 protsenti maapiirkondades.

Rüütlit toetavad muulased

Sarnaselt Ilvesega eristab ka neid selge lõhestumine rahvuslikul pinnal. Rüütli teist ametiaega ootab 15 protsenti eestlastest ja 33 protsenti venekeelsest elanikkonnast. Viimase numbri võib osaliselt kirjutada selle arvele, et 1030 vastajale ei pakutud välja Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart, kelle reiting on venelaste seas traditsiooniliselt kõrge. Rüütli pöidlahoidjad on valdavalt vanemaealised kodanikud.
Abja kalmistuvaht Elmar Kuut tunnistas, et eelistab uue riigipeana näha Ilvest. “Ta on siitkandi inimene. Ilves on olnud kaua välisminister, ta on kogemuste ja laia silmaringiga ning oskab asju ajada,” lausus Kuut. Tema arvates räägib Ilvese kasuks ka see, et ta on Ameerika Ühendriikides elanud. Rüütli aeg on aga Ilvese koduvalla mehe hinnangul pöördumatult möödas.
“Siin on vanus oma töö teinud. Rüütlil on varsti juba 80 aastat käes,” oli Kuut kursis sellega, et president tähistas eile oma 78. sünnipäeva.
Presidendi nõuniku Eero Rauna kinnitusel tegeles Arnold Rüütel oma igapäevase tööga ega lase end küsitlustest mõjutada. Sama teeb ka presidendi kantselei. “Vastasel juhul lähtume eeldusest, et president loeb end kampaanias olevaks ja presidendi kantselei tegeleb sellega. Mõlemad eeldused on valed. Presidendi kantselei lähtub seadusest, mis kohustab meid presidenti teenindama. Me pole kindlasti kampaaniastaap,” lausus Raun.

Ene Ergma kolmas

Nii Ilvesel kui ka Rüütlil on samas võimalus oma toetusprotsente oluliselt kasvatada pärast tänast, mil viie erakonna ümarlaud langetab kandidaatide rivist välja esimesed neli-viis nime. Neile antud toetushääled jagunevad siis suure tõenäosusega kahe peamise rivaali vahel.
Kuraditosina pingereas hoiab kolmandat kohta Res Publica kandidaat Ene Ergma, keda hindab viis protsenti rahvast. Riigikogu aseesimehele jäävad napilt alla kaks tartlast. Uuringu põhjal pooldab rahvas võrdselt Res Publica ja sotsiaaldemokraatide ühiskandidaati – Tartu ülikooli rektorit Jaak Aaviksood – ning Reformierakonna üht favoriiti – Tartu linnapead Laine Jänest.
Nende järel tulevad kuuenda ja seitsmendana Isamaaliidu ja Keskerakonna kandidaadid Peeter Tulviste ja Enn Eesmaa. Teiste populaarsusnumbrid jäävad märksa tagasihoidlikumaks.
Reformierakonna ühe juhtpoliitiku Maret Maripuu sõnul on erakonnal põhjust oma kandidaatide Ilvese ja Jänese tulemuste üle vaid heameelt tunda.
“Ise olen õnnelik, et kahel naiskandidaadil on nii kõrge toetus. See näitab, et Eestis on hakanud jää murduma ja naised suudavad oma sõnumi ka ilma soo-kvootideta inimestele arusaadavaks teha,” lausus Maripuu. Riigikogu aseesimehe hinnangul tuleb presidendivalimisteks valmistuvatel poliitikutel kindlasti avaliku arvamusega arvestada.
“Kui riigikogu tahab valida presidendi, peame lähtuma rahva ootustest. See aitab erakondade enamusel paremini konsensust leida. Ühiskonna arvamus on ääretult oluline,” ütles Maripuu, kes kuulub ka presidendivalimiste delegatsiooni.



Eesti Päevaleht

Märkmed: