Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Kuigi välismaalaste integratsiooni tase Eestis on madal ja see on vähe muutunud, on Eesti säilitanud märkimisväärse väljastpoolt Euroopa Liitu pärit elanikkonna, selgub Briti Nõukogu ja Migration Policy Groupi uurimusest. Kodakondsuseta elanikkond on siiski kahe viimase aastakümne jooksul vähenenud, sest tänu reformidele on naturalisatsioon suurenenud.

Kõigil Eesti elanikel on nüüd põhiline kaitse diskrimineerimise eest, mis on parandanud veidi integratsioonitingimusi. Ometi on edusammud väikesed ja jäävad Euroopa keskmisest maha. Eesti tulemused oleksid paranenud rohkem, kui poleks olnud niinimetatud „pronkssõduri paketti”.

Pikaajaliste elanike staatuse ebakindlamaks muutmine, võib teha ühiskonna turvalisemaks, kuid võib juhtuda ka vastupidi. See võib muuta ühiskonna ka vähem integreerituks.

Ligi 20 aastat pärast iseseisvuse taastamist on uustulnukatel ja nende lastel piiratud poliitilised vabadused ja võimalus saada Eesti kodakondsus.

Eesti on olnud Kesk-Euroopas juhtival kohal oma integratsioonistrateegia poolest, mille eesmärk on suurendada osalust tööturul ning haridus- ja sotsiaalelus. Eesti ees seisev peamine väljakutse on nüüd luua kaasahaaravad tingimused kõigi elanike jaoks võrdsetena demokraatlikust elust osavõtmiseks.

Peamised järeldused:

• Eesti integratsioonistrateegia on üks paremaid Euroopas hariduse ja tööhõive vallas.
• Kultuuridevaheline haridussüsteem vajab paremat rakendamist.
• Endiselt puuduvad põhilised kodanikuõigused.
• Keelenõudeid toetatakse hästi, kuid need on palju rangemad kui mujal Euroopas.
• Kodakondsuse andmine pärast iseseisvuse saavutamist sündinutele pole paranenud.
• Diskrimineerimisevastases võitluses on toimunud märkimisväärne edasiminek Euroopa Liidu standarditeni jõudmiseks.
• Võrdõiguslikkusametkonnad ja -poliitika on endiselt nõrk.

Uuring viidi läbi 29 Euroopa riigis, USA-s ja Kanadas. Parima tulemuse sai Rootsi, kellele järgnesid Portugal ja Kanada. Neljas oli Soome.

Eesti oli 31 riigi hulgas 20. kohal (Euroopa Liidus 17.), Tšehhi ja Ungari vahel.

Leedu leiame tabeli 27. realt ja Läti oli uuritud riikide hulgas kõige halvem välismaalaste integreerija ehk 31.

Välismaalaste integratsioonipoliitika indeksi (MIPEX) paremusjärjestus:

1. Rootsi

2. Portugal

3. Kanada

4. Soome

5. Holland

6. Belgia

7. Norra

8. Hispaania

9. USA

10. Itaalia

11. Luksemburg

12. Saksamaa

13. Suurbritannia

14. Taani

15. Prantsusmaa

16. Kreeka

17. Iirimaa

18. Sloveenia

19. Tšehhi

20. Eesti

21. Ungari

22. Rumeenia

23. Šveits

24. Austria

25. Poola

26. Bulgaaria

27. Leedu

28. Malta

29. Slovakkia

30. Küpros

31. Läti

Märkmed: