See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/uuel-aastal-tervitati-traditsiooniliselt-ev-aupeakonsulaati/article30927
Uuel aastal tervitati traditsiooniliselt EV Aupeakonsulaati
07 Jan 2011 Kaire Tensuda
Kaunis traditsioon tulla 1. jaanuaril kokku, et edastada sõpradele-tuttavatele häid uueaastasoove ning toetada EV Aupeakonsulaati, on Toronto eestlaskonnas aset leidnud juba aastakümneid. Tänavugi tuldi nendesamade heade mõtetega kokku Eesti Maja kristallsaali, mis oli elegantses pidurüüs. Saali keskel ootas kaunilt kaetud pidulaud, mida oli osaliselt sponsoreerinud Eesti Sihtkapital Kanadas. Enne ametlikku ürituse algust ja konsulaadile toetuste edastamist oli aega nautida suupisteid, kõlistada shampanjaklaase ning anda üksteisele edasi häid soove algavaks aastaks.

Tänavu oli ürituse teadustajaks Rutt Veskimets, kes koosviibimise avamise järel andis sõna piiskop Andres Taulile, kes esindas ka Eesti Sihtkapitali Kanadas. Õp. Taul rääkis, et täna on soodus päev näidata oma ilusat külge, ilusaid mõtteid ja jagada neid kaasinimestega. Elus on palju olukordi, kus leiame, et oleme abi saanud väljaspool oma jõudusid. Päästepäev on siis, kui oled hoitud, varjatud, kaitstud. Ta soovis Jumala õnnistust eelseisvaks aastaks.

Järgnevalt rääkis Rutt Veskimets, et möödunud aasta tõi ka uudiseid EV Aupeakonsulaadile: aseaukonsul Thomas Heinsoo perre sündis oktoobris teine poeg Mihkel, kes samuti koos perega vastuvõtul viibis.

Eesti jaoks algas oluline aasta, sest 1. jaanuarist hakkas rahaühikuna kehtima senise Eesti krooni asemel euro.

Kõnepulti astus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask, kes rääkis Eesti edusammudest viimase 20 aasta jooksul. Eesti on 17. riik maailmas, kes kasutab rahaühikuna eurot; Tallinn sai ka Euroopa kultuuripealinna staatuse. Ka sama päeva Toronto Star oli andnud soovituse Eesti külastamiseks. A. Kittask märkis ka, et eelolev aasta on Eesti valimiste aasta ning diasporaa saab siin olla suureks abiks. Saame olla abiks, toetades organisatsioone, kes valimisi läbi viivad, nagu aupeakonsulaati, olgu siis majanduslikult või oma tegudega.

Valimiste kohta märkis ta veel, et seda saab teha ka arvuti taga ID-kaarti kasutades, nagu on levinud Eestis — kui elatakse näiteks kaugemal ja pole võimalik valimispäeval Eesti Majja tulla.

Järgnevalt sai sõna Toronto Eesti Ühispanga nõukogu esimees Lea Kõiv, kes rääkis euro tulekust ja rahandusest. Ta vaatles ka olulisi samme, mis viimase 20 aasta jooksul toimunud.

Järgnevad tervitajad olid Timmase Fondi hooldaja Toomas Saar; Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Toronto Eesti Seltsi nimel Ülo Isberg; Hiidlaste Seltsi nimel Tamara Norheim-Lehela; Eesti Majandusklubi Kanadas nimel Guido Laikve. Traditsiooniliselt on majandusklubi lisaks aupeakonsulaadile toetanud ka Eesti täienduskooli, nii oli esimehel ka seekord üle anda kaks ümbrikku.

Eesti Abistamiskomitee Kanadas nimel kõneles laekur Lea Kõiv, mainides tähelepanu pööramist heategevusele. Ta rääkis Ehatare Foundation’ist ning vanurite heaolu tähtsusest: olid ju praegused vanurid need, kes saabusid Kanadasse umbes 60 aastat tagasi ja pingutasid, et ehitada üles Kanada eesti ühiskond.

Tervitused olid lõppenud ja sõna sai EV aupeakonsul Laas Leivat, kes alustas tänusõnadega: Rutt Veskimetsale, kes esmakordselt täitis teadustaja ülesandeid ja tegi seda suurepäraselt; Willi Mandrale, kes nagu alati, tegutses baaris jookide jagajana; ESK-le toidulaua sponsoreerimise eest; piiskop Andres Taulile traditsioonilise avasõna eest; Ülle Veltmannile suurepärase toidulaua eest; Anne Meemale saalile piduliku miljöö andmise eest ning Eesti muusik Andrus Kalvetile, kes üsna pea kuulajate ette astus. Samuti kuulusid aupeakonsuli tänusõnad kõigile sõnavõtjaile, toetajatele ja koosviibimisel osalejatele.

L. Leivat läks oma kõnes tagasi valimiste tähtsuse juurde, märkides, et õigusega kaasneb ka kohustus. Veel mainis ta eurode tulekut Eestisse ja Eesti majandust, mis eelmise aasta iga kvartaliga kasvas, saavutades uue rekordi; eksport on hea. Tunduvalt vähenenud võrreldes 2009.a. algusega on ka töötatööliste arv. Vastu on võetud 1000 õigusakti.

Oma sõnavõtu lõpetuseks rääkis aupeakonsul paar humoorikat, aga samal ajal mõtlemapanevat lugu.

Seejärel astus kuulajate ette Eestist Tallinna külje all asuvast Viimsi vallast saabunud muusik Andrus Kalvet, kes esines ühemehebändina. End tutvustades rääkis ta, et on olnud palju aastaid muusikaõpetaja ja koorijuht, pillimehetööga tegeleb nädalalõppudel. Ta tänas kõiki, kes tema Torontose tulekule kaasa aitasid; ta oli esinenud eelmisel ööl toimunud uue aasta vastuvõtupeol Eesti Maja kohvikus. Ja siis läkski lahti muusikaline osa, mida võib lausa omaette kontserdiks nimetada. Laule jätkus igale maitsele ja muusiku suurepärane etteaste tõi uude aastasse säravaid noote. Koosviibimine kestis veel pikalt.
Aupeakonsul Laas Leivat, tema kõrval ürituse teadustaja Rutt Veskimets ja aupeakonsuli pere: Ellen, Risto, Tuuli, Maaja, Kersti, ees Eliise ja Imbi. Puuduvad Tarmo ja Eila.<br><br> - pics/2011/01/30927_1_t.jpg
Aupeakonsul Laas Leivat, tema kõrval ürituse teadustaja Rutt Veskimets ja aupeakonsuli pere: Ellen, Risto, Tuuli, Maaja, Kersti, ees Eliise ja Imbi. Puuduvad Tarmo ja Eila.

Aseaukonsul Thomas Heinsoo ja tema pere: Kristiina, Jakob ja Mihkel. <br> - pics/2011/01/30927_2_t.jpg
Aseaukonsul Thomas Heinsoo ja tema pere: Kristiina, Jakob ja Mihkel.
Märkmed: