Tulge varuge omale jõuluvaheajaks lugemist! Raamatukogu viimane lahtioleku päev enne jõule on 9. detsember. Avame jälle 4. jaanuaril.

Fabricius, Dionysius. Liivimaa ajaloo lühiülevaade: neljas osas aastast 1158-1610. Johannes Esto Ühing, 2010.

Dionysius Fabriciuse „Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast 1158 kuni aastani 1610“ ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600.a. vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena annab meie kodumaa ajaloo tollest lõigust teistsuguse pildi kui üldisemalt harjumuspäraseks kujunenud Rootsi võimule ja luteri usule häälestatud ajalookäsitus.

Ojalo, Hanno. 1939: kui me valinuks sõja… Grenader, 2010.

1939.a. sügisel oli Eesti raske valiku ees – kas võtta vastu Nõukogude Liidu poolt pealesunnitud baasideleping või keelduda ja riskida seejärel agressiooniga. Sellise raske valiku ees anti järele. Eesti juhtkonna tegevust on ka nimetatud „hääletuks alistumiseks“. Eesti Vabariigi saatust 1939. – 1940. aastatel on käsitletud sadades raamatutes, teadustöödes ja artiklites. Mida uut on sellele veel võimalik lisada? See raamat on katse vaadelda võimalikku alternatiivi 1939.a. alistumisele nn Sügissõja näol. Kuidas oleks võinud Sügissõda 1939.a. NSV Liidu ja Eesti vahel puhkeda, kulgeda ja lõppeda ning millised oleksid võinud olla selle tagajärjed Eesti riigile ja rahvale, sellest käesolev raamat jutustabki.

Germaanlased: uut, huvitavat ja üllatavat põhjapoolsetest suguharudest. Olion, 2010.
„Oma metsadega hirmu tekitav, oma soode tõttu lausa õudne,“ nii kirjeldas vanarooma ajaloolane Tacitus maad teisel pool Reini jõge ehk Germaaniat. Täpsemalt võttes pole germaanlasi tegelikult olemas olnudki. Nad on vaid Caesari leiutis, kes andis selle koondnimetuse Reini jõe mõlemal kaldal elanud enam kui 50 suguharule.

Kes need inimesed siis tegelikult olid? Kuidas nad elasid, milliseid jumalaid austasid, kuidas Rooma vägedega võitlesid, mida ruunide abil kirjutasid ja kuidas ristiusu vastu võitlesid, sellest annab käesolev raamat värvika ülevaate.

Laar, Mart. Saaremaa 1944: Eesti Laskurkorpuse kannatuste rada. Varrak, 2010.

Mart Laar keskendub selles raamatus Saaremaal 1944.a. sügisel pealetungiva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele. Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab ta Saaremaa ajaloost enne II maailmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941.a. Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja eesti laskurkorpuses, kaasa arvatud ohvriterohke Velikije Luki lahing. Saaremaa oli viimane Eesti osa, mis 1944.a. Punaarmee kätte langes, kusjuures Sõrve poolsaarel kestsid verised lahingud rohkem kui poolteist kuud. Autor tugineb mahukale sõjaajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestustele ja arhiivimaterjalidele. Raamat on 1944.a. lahinguid Eestis käsitleva raamatusarja neljas osa. Varem on Mart Laarilt ilmunud „Emajõgi 1944”, „Sinimäed 1944” ja „September 1944”.

Laidre, Margus. The Great Northern War and Estonia: the trials of Dorpat 1700-1708. Argo, 2010.

The history of the small Estonian city of Dorpat (in modern days, Tartu, a charming university town), especially during the period of 1558–1708, when the whole country, coveted by three Great Powers – Russia, Poland and Sweden – was suffering in the throes of the Livonian War (1558–1583) and the Great Northern War (1700–1721), is full of dramatism. The city was besieged on nine occasions, and only twice did the enemy´s efforts fail. The city´s residents were deported to Russia five times between 1558 and 1708. A true Apocalypse, however, came when in 1708 the departing Russian troops after a devastating siege turned the city into a field of smouldering ruins.

Set against the broader background of the tumultuous events taking place in early eighteenth-century Europe, the book tells about the final episode in the series of Dorpat´s sieges, which ended with the conquering of the city and its annihilation.

(Järgneb)

Märkmed: