Demokraatia on ikka rahvaga ja rahvale. Peaks ju nii olema. Eestlane on koletis ja meil tuleb kiiresti teiste, paremate ja õigemate seas lahustuda. me oleme halvad, tuimad ja süüdi, seda ütelb meile iga meediakanal, ja nii hüütakse meile ka riigikogu kantslist. JA kõik sallivad seda alandust. Ja kõik ise makasavd neile kes kõike seda teevad. MITTE AMETNIKUD VAID TEENISTUJAD.
Uudispomm ehk sahinad ministeeriumite kuluaaris:
Ministeeriumis toimus infokoosolek juhtidele selle kohta, kuidas Eesti on eesistuja EL-s 2018 esimene poolaasta. Läbi viis seda Riigikantselei esindaja.
Jõuame nüüd asjani ka: Nimelt ütles Riigikantselei esindaja, et eesistumise üks seisukoht on: Eestil ei ole rahvuslikke huve!
Selle peale olid kohalolnud hämmelduses ja koosolekul viibinud ametnikud ei olnud sellise väljenduse ja ütluse poolt. Kuid nende nurinat koheselt hurjutati ja vaigistati maha ning liiguti edasi järgmiste teemade juurde.
Riigikantselei esindaja ütleb sellist asja??? No mida me ametnikud siis üldse sinna Brüsselise konsultatsioonidele jne sõidavad kui nad ei saa enda arvamust seal väljendada, sest valitsus ei anna ju mandaati, kuna meil ei ole oma rahvuslikke huve, mida seal esindada..., et põhimõtteliselt me eesistujana nõustume kõigega, millega nõustub enamus ja enda arvamust meil pole...
Selline asi paneb mõtlema: A) kas valitsusjuhid juba teavad, et 2018 ja edasi on meil föderatsioon või B) on sõda või kaos, ning meil pole seal midagi enam esindada.
De facto tähendab : "meil ei ole rahvuslikke huve", et meile ei ole tegelikult suveräänsust.
Läti ja kõik teised, kes eesistujad on olnud, on just valinud enda rahvusele olulise teema, mida siis on võimalik kõrgemal tasemel läbi suruda... Ehk esindada enda rahvuslikke huve.. Eesti aga otsustab, et meil neid pole ja kuhu me siis nii jõuame?!