Killi Mirka, laagri juhataja Eelmisest kirjutisest on peaaegu kaks nädalat möödas ning laagris on palju huvitavat selle aja jooksul toimunud. Annan heale lugejale meie tegemistest ülevaate.
Esimese nädala laupäeval toimunud maskeraad läks hästi ja lõbusalt korda. Liikvel oli paar Ämblikmeest, tsirkusegrupp eesotsas värvilise klouniga, tervelt viis Michael Jacksonit ning hulk teisigi kahtlasi ja lõbusaid tegelasi. Publik laenas meile lahkesti kolm inimest zhürii jaoks – Thomas Koger, Taivi Vohnja ja Elmo Pint, kes määrasid parimate kostüümide auhinnad, aga kommi jätkus kõigile.
Teine nädal algas veidi jahedama ilmaga, kuid tuju see ei langetanud. Juba teisipäeval tulid meile külla sõbrad Jõekäärult, ning väikesest vihmasajust hoolimata said kõik mängud mängitud ja tantsud tantsitud. Päeval toimus ühismäng
Sadie Hawkins. „Segaabielusid“ oli palju, kuna mängisime traditsioonilises kombinatsioonis – tüdrukud poiste vastu, ehkki alguses oli mõte seekord mängida laager laagri vastu.
Lühikese vihmapausi ja õhtusöögi järel saabus aeg kauaoodatud võrkpalliturniiriks. Sellel aastal viisid Jõekääru kasvandikud võidu endaga kaasa, aga kasvatajate võit jäi Seedriorule.
Ühispäev lõppes tantsimisega kuni meie sõbrad hakkasid Jõekääru poole bussiga tagasi veerema. Jääme nüüd järgmist aastat ootama, kui meie kord on Udorasse sõita.
Kolmapäeva õhtul oli Seedrioru küngastel väga ilusaid inimesi näha. Ringi liikusid tüdrukud kõrgetel kontsadel, mõnel poisil oli isegi lips ees. Mis oli küll lahti???
Erakordselt oli avatud restoran „Seedrioru“ ja poisid olid viisakalt palunud tüdrukuid õhtusöögile. Ettekandjad (loe: kasvatajad) restoranis olid võrratud ning söök vaheldusrikas ja maitsev. Täname siinkohal restorani kokki, kes meile suurepärase toidu valmistasid.
Neljapäev oli eriline päev, kaugelt kostsid aisakellad ... kätte olid jõudnud jõulud!
Hommikul käisime St. Jacob’si turul viimaseid jõuluoste tegemas. Enne õhtusööki dekoreerisime söögisaalis kamina ja lauad (kes Seedrioru söögisaali tunnevad, teavad, et siin tavaliselt kaminat pole, aga jõulud on ju imede aeg). Ootasime kõik kannatlikult jõuluvana saabumist ja lootsime, et ta tuleb meie laulu mõjul kiiremini kohale. Nii oligi. Jõulumees kõndis varsti suure kotiga sisse ja võttis istet kamina ees, kus ta luuletuse või laulu eest kingitusi jagas. Kes nupukam oli, sai kingituseks ka võimaluse jõuluvana süles pildiks poseerida.
Peale traditsioonilist eesti jõuluõhtusööki – seapraadi, hapukapsaid ning ahjukartuleid – saime kõik heinasõidul käia, aga õhtuks plaanitud lõke jäi kahjuks märja ilma tõttu ära.
Reedel toimus järjekordne spordipäev, kus spordijuht Sven Wichman organiseeris Seedrioru olümpiamängud. Võisteldi meeskondades ja iga grupp esindas erinevat maad.
Toimus palju võistlusi basseinis: võidu sisekummiga üle basseini kõndimine, teateujumine ja kajakite võidusõudmine. Oli ka kergejõustikku: jooksmist, hüppamist ning palju muud. Hästi tehtud, Sven ja kasvandikud! Tahan ka tänada Jaanus Kimstot, kes tuli meile selleks päevaks juhatajaks ja andis minule hingetõmbeaega. Suur tänu!
Laupäev tõi kaasa jälle vihma ja traditsioonilise Valguspeo. Märjast ilmast hoolimata käis vabaõhuteatris kibe harjutamine ja lootsime ilmataadi lahkusele, et meie pidu saaks ikka väljas toimuda. Publik oli tol õhtul vapper ja lapsed väga tublid, ning tegime peo ikkagi õues. Valguspeo teemaks oli „Seedrioru segakoor läheb ÜhesHingamisele“. Lapsed esitasid ülevaate sellest, kuidas meie koor laulu- ja tantsupeol käis ning mida huvitavat nad seal nägid või õppisid. Publiku lemmiknumbriks oli suurte poiste ja tüdrukute esitatud „Tuljak“, mida tantsiti teist korda peo lõpus pealtvaatajate suureks meeleheaks.
Pühapäeval algas meil kolmas nädal, ning laager kestab kuni 9. augustini. Kutsume lapsevanemaid ning külalisi eeloleval laupäeval, 1. augustil, lõkkele ning 8. augustil lõputantsule.
Jällenägemiseni Seedriorul!
