Triin Oppi, Postimees
New Yorgis kõrgub linna südames luksuslik hoone, mille ühest 16-toalisest väikesest paleest avaneb vaade nii rohelisele oaasile Keskpargile kui ka Manhattani saarele. Mõned korrused allpool pakub korteriomanikule ööpäeva ringi keelt alla viivaid hõrgutisi viietärnirestoran. Naabritegi üle võib uhkust tunda, üks neist näiteks moeguru Yves Saint Lauren.

Selle, maaklerite hinnangul maailma erakordseima penthouse-tüüpi korteri müük, ei sujunud kuidagi, tõdeb Saksa ajakiri Spiegel. Kui 1988. aastal osteti korter 12 miljoni USA dollari ehk 142 miljoni Eesti krooni eest ning müüdi 1999. aastal edasi ligi kahekordse hinnaga, siis nüüd küsiti selle hingematva luksuse eest 70 miljonit dollarit. Kahe aasta jooksul tundis korteri vastu huvi vaid kaks võimalikku ostjat, kuid tehingut ei järgnenud ning luksus võeti müügist maha.

Ometi ei kannata praegusel kinnisvara hinnatõusu pidurdumisel või kohati isegi langusel ja müügitehingute nappuses eelkõige eksklusiivsete majade-korterite omanikud. Kui väga müüa tahta, tuleb hinda langetada ja leppida veidi kasinama kasumiga. Laenu toel maja soetanutest kipub rahakotti auk tekkima eelkõige spekulantidel ja oma majanduslikku olukorda ülehinnanud vaestel.

Briti mainekas majandusajakiri Economist kirjeldab, kuidas 24-aastane veebidisainer Casey Serin Sacramentost ostis mullu viie kuuga seitse maja, et need välja üürida ning kunagi kopsaka kasumiga maha müüa.

Noormehel ei olnud muidugi ostmiseks endal kusagilt raha võtta, mistõttu pöördus laenukontorisse, mis eraldas talle palganumbrit vaatamata ja tagatist nõudmata palutud summa.

Nüüd on Serini õlgadel 2,2 miljoni dollari suurune võlakoorem, kolm seitsmest majast on juba sundmüügis ning nelja ülejäänut ähvardab sama saatus. Samal ajal kogub kuulsust tema veebikeskkond Imfacingforeclosure.com ehk ma seisan silmitsi sundmüügiga, kus jagavad kogemusi ja vahetavad infot laenu tagasi maksmisega hätta jäänud ameeriklased.

Pedro Rodriguezi ja Deysi Benitezi lugu näitab, et Ameerika unelm on kiire muutuma Ameerika õuduseks. El Salvadori sisserändajatest paar koos tütrega kolis Washingtoni eeslinna Fredericksi elama seitse aastat tagasi. Aastate jooksul täienes pere veel kolme uue ilmakodanikuga.

Kuuepäine perekond ostis laenukontorist lihtsa vaevaga saadud laenu eest kaks aastat tagasi pisikese maja, mis maksis 195 900 dollarit ehk 2,3 miljonit Eesti krooni. Toidu lauale toomiseks ja laenu tasumiseks töötas 25-aastane Benitez kiirtoidurestoranides, 28-aastane Rodriguez uksetehases, teatab uudisteagentuur AP.

Töö aga ei leevendanud rahamuret. Umbes aasta tagasi üüris perekond ühe toa kaheks kuuks välja. Aasta jooksul kutsuti kaheksal korral politsei välja, küll põhjuseks lärm, tüli jms. Lisaks tabati pereema lasteriiete poest varguselt, mistõttu tuli tal 24 tundi teha ühiskondlikku tööd, sest ei suutnud veidi vähem kui 100-dollarist trahvi tasuda.

Ilmselt kasvasid raskused üle pea ning kõik kulmineerus tragöödiaga – mõne nädala eest leidsid politseinikud pere neli last ja isa kodust surnuna, ema otsingud jätkusid veel nädalavahetusel. Surma põhjust selgitab veel ekspertiis, kuid kuna väliseid vägivallatundemärke surnutel ei olnud, siis arvasid võimud, et pere läks teise ilma mürgi või lämmatamise tõttu.

USAs on üks kaheksast laenukontorist raha võtnud inimesest maksmisega hädas. Alguses uskumatult madalal olnud intressimäärad, mis laenama peibutasid, on tõusnud lakke ning igakuised maksed ületavad võimalused. Sadu tuhandeid fikseerimata intressimääraga laenu võtnuid ähvardab ostetud majast ilma jäämine.

Kas pessimistlikud väljavaated hüpoteeklaenude turul mõjutavad kogu USA majandust ja laiemalt ka maailmaturgu, ei oska eksperdid ühel meelel vastata. Laenukontorite osakaal USA hüpoteeklaenude turust on kümne protsendi ringis. Prognooside järgi satub viiendik nende klientidest tänavu raskustesse, mis seab ohtu kokku 200 miljardi dollari ulatuses laene.

Osa analüütikuid leiab, et selliste ohus laenude osakaal on siiski liiga väike, et mõjutada majandust laiemalt. Isegi kui viiendik 650 miljardi dollari väärtuses fikseerimata intressiga laenukontorite laenudest läheks hapuks, oleks see Economisti hinnangul vaid tilgake USA 40 triljoni dollari suurusest võlakoormast. Nii kaua, kuni töökoha leidmisega ei ole raskusi, töötus püsib madal ning tarbijad paotavad kasvavas tempos kukrut, ei ole põhjust muretseda.

Kuid leidub ka teisitimõtlejaid. Yale’i ülikooli majandusprofessor ja mainekas rahandusekspert Robert Shiller, kes on spetsialiseerunud spekulantide tegevuse hindamisele ning ennustas juba 2000. aasta märtsis ette nn dot.com mulli lõhkemist, hoiatab Spiegelis probleemide eest USA kinnisvaraturul.

Shilly hinnangul on paljud inimesed oma võimeid üle hinnanud ning liiga palju raha pankadest ja laenukontoritest välja võtnud. Viimast kinnitavad ka numbrid. USA hüpoteekpankade ühendus teatas märtsis, et alates statistika pidamisest 37 aastat tagasi ei ole kunagi varem nii palju maju sundmüüki pandud kui eelmise aasta viimases kvartalis.

Seni oli majade sundmüüki panek USAs suhteliselt haruldane nähtus. See juhtus tavaliselt siis, kui omanik kaotas sissetuleku, abielu läks lõhki või tuli äkitselt tasuda kõrgeid raviarveid.

Kui laenuvõtja on USAs tagasimaksetega 90 päeva hilinenud, võivad laenuandjad alustada sundvõõrandamise ettevalmistamist, mis võib kesta kuni aasta. Omanikud võivad küll üritada kodu maha müüa, kuid olukorras, kus hinnad langevad ja turg on küllastunud sundmüügis majadest, juhtub tavaliselt nii, et laenuvõtjatel tuleb pärast müüki ikka veel laenu tagasi maksta.

Eriti valusalt võtsid intressimäärade tõusu vastu seni majamüügiedetabeleis esikümnes trooninud California ja Florida osariik, kus uute majade ehitus on kahanenud 20 protsenti, aga ka tööstusest elatuv sisemaa. Sundmüükide edetabeli tipus oli mullu Ohio, kellest ei jäänud kaugele maha Michigan ja Indiana – kõik need osariigid pistavad seejuures rinda autotööstuse raskete aegadega.

Lisaks intressimäärade tõusule tõmbab ameeriklaste rahakotti koomale kütuse ja teraviljasaaduste kallinemine.

Ja nüüd on laenunõustajate telefonid punased – kohati on kõnede arv kasvanud ligikaudu 90 protsenti. Nad küll teadsid, et olukord on halb, kuid mitte nii hull, tõdes uudistekanalile CNN Kaye Britton, kel on enda sõnul raske kõigile sissetulevatele kõnedele vastata ja inimeste probleemidesse süveneda, sest töö kasvab lihtsalt üle pea.

Brittoni hinnangul on praeguses kriisis süüdi ka laenajad ise, kelle majaostusoov oli nii tugev, et nad ei suutnud vaadata kaugemasse tulevikku, vaid nägid ainult võtmeid silme ees. Nad ei saanud aru, et intressimäär on madal vaid mõni aasta ja seejärel tõuseb oluliselt. Ühel pikantsemal juhul võttis inimene 30 aastaks laenu – algul oli intressimäär 3,9 protsenti, kuid paar aastat hiljem küündis see juba 11 protsendile.

Hädas on ka laenukontorid. 13. märtsil teatas USA hüpoteekpankade assotsiatsioon, et ligikaudu 30 Ameerika laenukontorit on viimase kolme kuu jooksul uksed sulgenud.

Pankroti äärel seisab USA üks suuremaid laenukontoreid New Century Financial. Teine laenukontor Accredited Home Lenders Holding kaotas kahe päevaga kolmveerandi oma väärtusest, kui teatas, et peab abifondidest raha paluma, täitmaks maksevõlglaste tekitatud auku. Lisaks koondab firma töötajaid ning lubas üle vaadata selle aasta majandusprognoosi.

Sarnaselt laenukontoritega vaatavad majandusprognoose üle ehitusfirmad. Näiteks USA üks suuremaid ehitusettevõtteid Lennar teatas, et selle aasta esimese kvartali kasum oli arvatust 73 protsenti väiksem. Seega tõmbavad ka ehitusfirmad püksirihma koomale ja valmistavad ette suuremaid koondamisi. Viimane omakorda suurendab töötust, süstib tarbijaisse kindlusetust ja rahakotid avanevad senisest kaalutletumalt. Kõik see võib aga mõjutada tervet USA majandust, mitte ainult kitsast hüpoteeklaenude turgu.

Olukorra tõsidust on mõistnud ka rahvasaadikud Washingtonis, mistõttu kujuneb laenuturu reguleerimise arutelu ilmselt järgmise aasta presidendivalimiste kampaanias üheks tuliseks teemaks. Teiste seas on sõna võtnud demokraatide kaalukamaid Valgesse Majja pürgijaid Hillary Clinton, kes kutsus üles peatama president George W. Bushi tegevusetuse tõttu vallandunud sundvõõrandamisi.

Demokraatide hinnangul tuleks üle vaadata föderaalse elamuvalitsuse reeglid, nii et selle fonde saaks kasutada hätta sattunud vaeste laenajate abistamiseks. Samal ajal tegid demokraadid ettepaneku karmistada laenamistingimusi, kuigi laenukontoritele seavad piiranguid osariigid ja sedagi harva.

Kui aga demokraatide tahe ja hoiatused peaksid läbi minema, kitsenevad jällegi tunduvalt väiksema sissetulekuga inimeste võimalused oma kodu osta.

USA kinnisvaraturu faktid:

• USAs maksab maja keskmiselt 212 800 dollarit ehk 2,5 miljonit Eesti krooni.

• USA keskpank on hoidnud baasintressimäära alates mullu augustist 5,25 protsendi tasemel.

• Tagatiseta ja väikse või ebastabiilse sissetulekuga inimestele kergekäeliselt fikseerimata intressimääraga laenu andmine tõstis mullu majaomanike osakaalu rahvastikust 69 protsendile, 2005. aasta 65,4 protsendilt.

• USA eluaseme hüpoteeklaenude turg on hiiglaslik. See hõlmab 10 triljoni USA dollari väärtuses laene, neist 75 protsendi puhul pakuvad lisagarantiid valitsuse rahastatud hüpoteegigigandid nagu Fannie Mae ja Freddie Mac.

• Laenukontorite nn peibutislaenude sihtgrupiks olid sisserändajad, üksikemad, lastega pered ja puudega inimesed.

• Eluasemeekspertide hinnangul sundvõõrandatakse laenu tagasimakseraskuste tõttu USAs sel aastal üks kuni kolm miljonit kodu.

• Probleem ei ole siiski ainult laenukontoritega, vaid ka mõnede tavaliste pankadega, kust tagatisega, kuid madala sissetulekuga või säästudeta laenajad otsustasid fikseerimata intressimääraga laenu kasuks.

• Veebruaris kahanes USAs majade müük 3,9 protsendipunkti võrra ehk viimase seitsme aasta madalaimale tasemele. Jaanuaris vähenes majade müük 15,8 protsenti. Märtsis siiski müük elavnes hindade odavnemise tõttu.

• Inflatsiooni tõus ähvardab intressimäärad kõrged hoida.

Artikkel ilmus Postimehe lisas Otsustaja.

Märkmed: