Vaatlejate üsna üksmeelsel arvamusel pidi USA Demokraatlik Partei saavutama 7. novembri vahevalimistel enamuse USA Kongressi esindajatekojas, aga vähesed julgesid ennustada neile nii vägevat edu. USA meediakanalite teateil on Demokraatlik Partei saanud kongressi mõlemad kojad enda kontrolli alla.

Demokraatidel on Kongressi esindajatekojas (selle loo kirjutamise ajal olevatel andmetel) 223 ja vabariiklastel 192 kohta. Senatiga on asjad tasavägisemad. Seal on nii demokraatidel kui ka vabariiklastel esialgsetel andmetel 49 senaatorit, kuid kaks sõltumatut senaatorit on samuti demokraatide poolel.

Ajalooline võit

Demokraatide muljetavaldava võidu ja vabariiklaste piinlikult suure kaotuse põhjuste analüüs seisab muidugi ees.

Viimati oli demokraatidel Kongressis enamus 12 aastat tagasi. Ajalooliseks muudab demokraatide võidu asjaolu, et Californiast esindajatekotta valitud Nancy Pelosi (66) asub esimese naisspiikrina juhtima esindajatekoda. Spiiker on tähtsuselt kolmas amet Ühendriikides. Viie lapse ema Nancy Pelosi on üks rikkamaid Kongressi liikmeid, kelle varandust hinnatakse $25 miljonile. Valimisjärgses kõnes ütles Pelosi, et käesolevate valimiste näol tegemist „Ameerika rahva suure võiduga“. Ta lubas samas, et uus Kongress kujuneb USA ajaloo kõige eetilisemaks.

Poliitikaeksperdid nendivad, et seekordne valimistulemus peegeldab mõlema partei poliitilist nihet paremale, sest kohast jäid ilma just mõõdukamad vabariiklased, uustulnukate seas aga on mitmeid demokraate-tsentriste ja mitte nii palju liberaale.

USA demokraadid võitsid vahevalimistel esimest korda pärast 1994. aastat ka enamiku kubernerikohti, lüües vabariiklastelt üle vähemalt kuus osariiki.

USA poliitika valupunkt — Iraagi sõda

Kui tavaliselt on vahevalimised keskendunud kohalikele teemadele, siis nüüd domineeris Iraagi sõda ja president Bushi osa selles. Ka meedia võttis Bushi suhtes valdavalt kriitilise hoiaku — uudistekanalil CNN oli eetris päevade (ja isegi nädalate kaupa) rubriik „Broken Government”, kus Bushi ja tema poliitikat järelejätmatult sarjati. Ühes sellega edastati pidevalt andmeid presidendi rekordiliselt madalate toetusprotsentide kohta, mis sundis isegi mitmeid vabariiklasi temast valimiskampaania päevil eemalduma.

President Bush on ka ise tunnistanud, et USA okupatsiooni Iraagis pidevalt saatvad vägivald ja verevalamine mängisid demokraatide võidus suurt osa. Sõjas hukkunud ameerikllaste arv on tänaseks jõudnud juba 2800-ni.

Press ristis käesolevad valimised protesti- või ka usaldushääletuseks, andes neile teatava referendumi maigu.

Kaitseminister vahetub

Uus pomm lõhkes valimistejärgsel päeval, kui president Bush teatas, et kaitseminister Donald H. Rumsfeld astub pärast vabariiklaste kaotust USA vahevalimistel tagasi. Rumsfeldi asemele astub Luure Keskagentuuri CIA endine juht Robert Gates (63).

Meedias leitakse, et just Rumsfeldi autoritaarne juhtimisstiil on tõenäoliselt praeguse Iraagi kaose põhjuseks. Bush avaldas pressikonverentsil lootust, et Gatesi nimetamine uueks kaitseministriks annab sõjale värske suuna ja uue perspektiivi. Ta lisas, et Rumsfeld oleks ametist lahkunud ka valimistulemustest hoolimata.

8. novembri New York Times’i juhtkirjas leiti, et valimistejärgne poliitiline samm nr. 1 peaks olema Rumsfeldi ametist vabastamine. Kas ajakirjanikel oli juba päev varem kaitseministri vahetusest aimu?

Uudisteagentuuride (AFP jt) hinnangul võib Rumsfeldi lahkumine sillutada teed ulatuslikele muudatustele USA strateegias Iraagis.

Presidendivalmised juba sihikul

Ehkki valmiste-eelsel ajal räägiti üpris palju muutuste vajalikkusest, ei pakkunud rivaalitsevad poliitikud konkreetseid väljundeid ega lahendusi.

Kindlasti toob aga demokraatide võit kaasa mingeid muutusi USA sise- ja välispoliitikas ning on tõenäoline, et suuremate „apsude” vältimise korral õnnestub neil ka haarata positsioon Valges Majas, milleks hakatakse juba hoolega valmistuma.

Võibolla leitakse järelejäänud aja jooksul mõni erakordselt särav ja karismaatiline poliitik, kes sobib presidendikandidaadiks. Praegu näeb press sellisena vaid Hillary Rodham Clintonit, kes võitis senaatorikoha tagasi mängleva kergusega New Yorgis.

Seniks näivad ameeriklased olevat aga rõõmsad, et valimistrall on möödas. Wall Street Journal’i kolumnistil John Ellisel on andmeid, et mõlema parteid poliitikud kulutasid 1 miljard dollarit (kokku siis 2 miljardit) tõestamaks, et poliitikud pole head, süüdistades üksteist vastastikku reklaami abil kõikvõimalikes pattudes... Milline mõttetu raharaiskamine!

Märkmed: