USA luure: Fidel Castro on suremas
Allan Espenberg


Kuuba liider Fidel Castro on väga haige ja suremas, ütles USA luure direktor John Negroponte päevalehele The Washington Post. Põdura tervisega maadlevad veel mitme teise riigi juhid.


Kuubalased on peaaegu leppimas olukorraga, et nad oma kallist juhti ehk comandantet enam elusana ei näe. 47 aastat Kuubat juhtinud Fidel Castro (80) tervis on kuuldavasti niivõrd puretud, et tõenäoliselt ta enam riigitüüri juurde ei naase.

Kõige suuremat kindlust andis asjaolu, et Castro ei osalenud 2. detsembril peetud suurel sõjaväeparaadil, mis tähistas kolme ja poole kuulise hilinemisega presidendi 80. sünnipäeva ja Kuuba sotsialistliku armee loomise 50. aastapäeva.

«Kõik, mida me näeme, vihjab sellele, et teda ei ole enam kauaks, võib-olla kuudeks, mitte aastateks,» vahendas päevaleht The Washington Post eile USA luure direktori John Negroponte arvamust. USA kõrgeim luureametnik ei kinnitanud oma hinnangut ühegi konkreetsete tõendiga.

Fidel Castro kadus avalikkuse silmist 26. juulil, kui läks haiglasse operatsioonile ja andis 31. juulil võimuohjad riigis üle viis aastat nooremale vennale Ra?lile. Pärast seda on ajakirjandus paar korda avaldanud üksikuid Fidel Castro fotosid haiglavoodis ja haiglariietes, kuid üldiselt valitseb tema tervise kohta pingeline vaikus.

Viimased fotod Fidelist on pärit 28. oktoobrist, pärast seda pole tema seisukorra kohta mingisugust teavet. Arvatakse, et valitsuse ametlik vaikus valmistab riiki ja kodanikke ette Fideli surmaks. Kuubalased armastavad oma kauaaegset juhti meeletult ja tahaksid tema käekäigu kohta midagigi teada saada.

Haiti presidendil on vähk

Haiti president René Préval (63), kellel viis aastat tagasi avastati eesnäärmevähk, teatas 10. detsembril, et haigus on tõenäoliselt süvenenud ja ta peab pärast jõule minema välismaale ravile ja uusi teste tegema.

Äsja oli president neli päeva Kuuba arstide juures ja Havannas tehtud veretestid näitasid märke vähi olemasolust, kuid millises staadiumis haigus on, pole arstid pädevad veel ütlema.

Prévalil diagnoositi vähk 2001. aastal ehk tema esimese presidentuuri viimasel aastal ning pärast seda tehti talle Kuubal mitu operatsiooni.

Filipiinlased on mures

Novembri lõpul sattus ootamatult haiglasse Filipiinide president Gloria Macapagal-Arroyo (59), kes ametlike teadete kohaselt käis arstide nõuandel tervist kontrollimas, kuid mingit tõsist haigust tal polevat.

Haiglas olevat testitud presidendi olulisemate organite – südame, kopsude, neerude ja muu funktsioneerimist. President oli juunis kõhuvalu ja juulis gripi tõttu haiglas. Seekordne kolmas haiglas käik lühikese aja jooksul olevatki olnud mõeldud vaid tollaste haiguste komplikatsioonide ärahoidmiseks, kuid avalik arvamus on teist meelt. Nimelt arvatakse, et riigipea on tõsiselt haige, kuid tema probleeme varjatakse rahva eest. Kuulujuttude järgi olevat presidendil maksahaigus.

Presidendi esindaja Michael Defensor kinnitas aga, et tegemist on rutiinse kontrolliga ning muretsemiseks polevat mingit põhjust. Defensori teatel olevat arstid soovitanud nii presidendil kui ka tema abikaasal langetada mõnevõrra vaid kaalu. Opositsioon aga nõuab presidendilt tema tervisliku seisundi ausat ja üksikasjalikku avalikustamist, et ära hoida eri spekulatsioone.

Riigisaladus

Kuigi Türkmenistani presidendi Saparmurat Nijazovi (66) tervis on kuulutatud riigisaladuseks, lekib aeg-ajalt siiski mingit infot selle kohta. Näiteks tunnistas president oktoobris esimest korda avalikult, et tal on probleeme südamega. Ta olevat põdenud raskekujulist südamehaigust ja võttis pikka aega arstimeid.

Kaks korda aastas teeb riigipea läbi põhjaliku meditsiinilise läbivaatuse, mille tulemustest tavaliselt ei räägita. Siiski mainitakse alati, et Nijazovi tervis on väga hea, kõik eluliselt vajalikud organid funktsioneerivad normaalselt ja stabiilselt ning ta on energiline, reibas ja suurepärases füüsilises vormis.

Möödunud kuul soovitasid Saksa arstid Arthur Müller (oftalmoloog) ja Klaus Tschaikowski (anestesioloog) opereerida liidri paremat silma. Sakslased tegid Nijazovile 2005. aasta veebruaris teatavasti eduka silmaoperatsiooni, taastades täiesti vasaku silma nägemisteravuse. Uue operatsiooniga tahetakse saavutada olukord, et mõlema silma nägemine oleks ühesugune. Presidendi silma kallale kavatsetakse praeguste plaanide kohaselt minna jaanuari lõpul.

Türkmenbaši peamised ravijad ongi enamasti sakslased ning kardiokirurgi Hans Meisnerit võib ilma liialdusteta nimetada presidendi ihuarstiks. Muide 1997. aastal opereeris professor Meisner presidendi südant ning sellest ajast saadik käib ta pidevalt oma nimeka patsiendi tervist ja eeskätt südant kontrollimas.

Guinea võib jääda presidendita

Guinea president Lansana Conté (72) on viimastel aastatel rohkesti haiglauksi pidanud kulutama. Mõni kuu tagasi oli ta järjekordsel meditsiinilisel läbivaatusel Šveitsis, poole viimase aasta jooksul juba teist korda.

Kuigi ametiisikute sõnul on presidendi tervis hea ja enesetunne suurepärane, ei usuta eriti valitsuse taolisi kommünikeesid. Hoopis ettevaatlikuks tegi rahvast asjaolu, et president saabus viimasel korral arstide juurest koju öösel ja tugevas vihmasajus, mistõttu polnud ka suuri rahvahulki tema tagasitulekut tervitamas. Ka ei esinenud president oktoobris riigi iseseisvuspäeval traditsioonilise kõnega.

Teadaolevalt kannatab 22 aastat võimul olnud Conté kroonilise diabeedi, leukeemia ja veel mitme haiguse käes ning analüütikud kardavad, et presidendi surma korral võib Guineas tekkida võimuvaakum või olukord kontrolli alt väljuda.

Minestamine kõnepuldis

Itaalia ekspeaminister ja praegune opositsiooniliider Silvio Berlusconi (70) minestas 26. novembril esinemise ajal Toskaanas Montecatini linnas, kui pidas kõnet oma poolehoidjate ees. Kõnepuldis olles hakkas tal äkitselt paha – väidetavalt kuumuse ja üleelamiste tõttu, ning tema abid jõudsid mahakukkuvast Berlusconist viimasel hetkel kinni haarata.

Endisele valitsusjuhile anti esmaabi ja toimetati uuringuteks Milano San Raffaele haiglasse, kus tuvastati südame rütmihäired. Minestamise puhul mängis oma osa ka madal vererõhk. Viibinud mõne päeva arstide järelevalve all, tunnistati poliitik terveks ja saadeti koju.

Berlusconi haigestumise tõttu jäi ära kohtuistung, kus teda süüdistatakse rahapesus ja pettuses. Ta väidab end süütu olevat.

Berlusconi ihuarst Umberto Scapagnini kinnitab, et tema hoolealune on tehniliselt surematu. «Igaüks meist võib teoreetiliselt elada 150 aastat,» väidab Scapagnini, kelle soovitusel kasutab ekspeaminister omapärast dieeti kaalu langetamiseks.

«Esimesel päeval liitrite viisi vett ja puuvilju. Kaheksa päeva tuleb hoiduda alkoholist, leivast, makaronidest ning tarbida vaid proteiinirikast toitu, peale selle füüsilised harjutused. Sel moel võib kuuga maha võtta seitse kilo,» räägib doktor. Aju vananemise vastu soovitab ta aga juua punastest apelsinidest tehtud mahla.

Süda täiesti läbi

Halvasti on lood ka Sambia ekspresidendi Frederick Chilubaga (64), kes vajab tõsiste südameprobleemide tõttu tõenäoliselt kogunisti südame siirdamist.

Detsembri algul saabus 64aastane Chiluba (president 1991–2001) LAVi Johannesburgi haiglasse ja paigutati pärast vajalike testide tegemist kohe intensiivraviosakonda. Ekspresidendi esindaja sõnul on Chiluba enesetunne hea ja vaim tugev.

Märkmed: