USA koloneli analüüs: USA peaks lõpetama kahepoolsed militaarsuhted Eestiga DELFI (3)
Eestlased USAs 21 Jul 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
20.07.2017,
 - pics/2017/07/50084_001_t.jpg

USA koloneli analüüs: USA peaks lõpetama kahepoolsed militaarsuhted Eestiga
Mihkel Tamm
reporter
219
USA koloneli analüüs: USA peaks lõpetama kahepoolsed militaarsuhted Eestiga
kolonel Cody L. Zilhaver. Foto: smallwarsjournal.com

Möödunud aastane presidendivalimiste läbikukkumine valimiskogus näitab, et Eesti poliitilised jõud pole ühtsed ning seeläbi on riik Vene mõjudele haavatav, leiab kolonel.

Teisipäeval avaldas Ameerika Ühendriikide armee kolonel Cody L. Zilhaver oma mõtted Eesti ja Ameerika ning NATO suhete kohta veebiküljel smallwarsjournal.com. Kolonel on oma sõnul läbinud piirkondlike kultuuride õpingud U.S Air War kolledžis, mis keskendus julgeolekuküsimustele Soomes, Lätis ja Eestis. Oma mõtted ja järeldused on Zilhaver pannud paberile pärast kahenädalast reisi Eesisse, mille käigus kohtus nii kohalike poliitikute kui ka siin tegutsevate USA diplomaatidega.

Oma kirjutises "Ameerika alistamine meie oma mängus: Kuidas Venemaa saab kasutada demokraatiat, et mõjutada Eestit ja õõnestada NATO liitlassuhteid" leiab Zilhaver oma õpitu ja kogetu põhjal, et Eesti on liitunud NATO-ga liialt kiiresti pärast NSVL-i lagunemist ning siinne vene elanikkond on äärmiselt kergesti Moskva infovälja poolt mõjutatav.

"Venemaa võib kasutada infooperatsioone, et mõjutada hääleõiguslikke venekeelseid elanikke Eestis ning läbi valimiste juhtida Eesti tagasi Venemaa mõjuvälja, mis õõnestaks NATO-t. Seega peaks USA lõpetama ERI – toetusmeetmed (European Reassurance Initiative) Eestis, mis asjatult provotseerib Venemaad, seniks kuni Eesti suudab ühendada venekeelse elanikkonna kasutades omaenda meediakanaleid, võttes vene keele teiseks ametlikuks riigikeeleks ning muutes valimisseadusi," kirjutab Zilhaver.

Kolonel Zilhaver on analüüsinud ka naaberriigi Venemaa presidendi Putini hingeelu ning mõttemaailma, mille kohaselt on Putinil plaanid taastada tsaarivenemaa mõjusfäärid Euroopas. Oma väidete toetamiseks tsiteerib ta oma kirjutises nii riigikogu liiget ja endist Kaitseväe juhatajat Johannes Kerti kui ka endist Putini majandusnõunikku Andrei Illarionovit.

Samuti arutleb ta Eesti liitumise üle NATO-ga, mille kohta Zilhaver avab ka rohkem tausta ning toob esile, et Eesti ühinemine alliansiga sai võimalikuks tänu sellele, et kuigi Saksamaa ja Prantsusmaa olid liitumise osas kõhkleval seisukohal, siis president Bush soovis saada Baltimaade toetust Iraagi sõjale.

"Ameerika Ühendriigid vaatasid võimalike uute liikmesriikide poole, kellel oli suurem valmisolek saata oma vägesid Iraaki kui teistel NATO riikidel ja see tuli vahetuskaubana NATO-ga liitumise eest. Samal ajal kui Prantsusmaa ja Saksamaa ei nõustunud USA Iraagi invasiooniga ja seadsid Eesti NATO kandidatuuri kahtluse alla, surus USA Eesti liikmelisuse läbi," kirjutab Zilhaver.

Tulles tagasi vene elanikkonna juurde Eestist viitab kolonel Zilhaver valitsuse raportile, mis sedastab, et Eestis elavad külg-külje kõrval kaks eraldiseisvat kogukonda, millel on omavahel ainult pinnapealsed kokkupuuted.

"Fakt, et veerand Eesti elanikkonnast on vastuvõtlik Vene propagandale ning neil on õigus hääletada, toob endaga märkimisväärse ohu, et Venemaa saab mõjutada neid valima Venemaa eelistatud kandidaate. Selle tulemusena võivad mitmed venemeelsed poliitilised liidrid omakorda mõjutada avalikku arvamust, mis sunnib ka riigijuhte oma poliitikat muutma Venemaale vastuvõtlikumaks," arutleb Zilhaver ning jõuab õige pea rabavate järeldusteni.

"Arvestades, et Eestil oli raskusi häälte kokku saamisega, et valida omale 2016. aastal president, näitab see, et eestlaste poliitiline ühtsus on üksmeelest ja kindlusest kaugel. Kuigi mittekodanikest venekeelsed inimesed ei saa hääletada parlamendivalimistel, sai venemeelne Keskerakond ikkagi 25% häältest," lisab ta.

Demokraatlike protsesside kaudu Eesti Vene mõjusfääri kangutamise juures ei jää Zilhaveri arvates Ameerika Ühendriikidel muud üle, kui kõrvalt vaadata ja sellega leppida, sest nad peavad austama Eesti inimeste otsust.

"Ameeriklaste otsene investeerimine Eesti militaartaristusse koos vägede saatmisega ei ole sobilik vahend positiivselt mõjutada venekeelset elanikkonda Eestis, kes on positsioonil, millelt nad saavad kontrollida Eesti poliitilist tulevikku," kirjutab Zilhaver.

"Ameerika Ühendriigid peaksid peatama oma kahepoolsed militaarsuhted Eestiga ja keskenduma koostööle NATO piires. Üksuste otse USA-st Eestisse saatmine annab küll heaga mõeldud, kuid ebavajalikult provotseeriva sõnumi Moskvale. Mõelge ainult USA reaktsioonile, kui Venemaa saadab brigaadi Mehhikosse, et seal koos kohaliku sõjaväega läbi viia ühiseid narkokaubanduse vastaseid operatsioone USA piiri ääres," ütleb ta.

Artikkel lõpeb märkusega, et Zilhaveri vaated selles artiklis on isiklikud ning ei peegelda USA sõjaväe, kaitseministeeriumi või valitsuse seisukohti.

Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas märkis, et kolonel Zilhaver käis Eestis koos 20 teise tudengi ja teaduskonna töötajaga Air War kolledžist käesoleva aasta märtsis. Kolledži külalisi võõrustab saatkond tihti, et anda neile parem ülevaade piirkonna poliitilistest, sõjalistest, majanduslikest ja kultuurilistest eripäradest. „Nagu artikkel sedastab, siis selles loos avaldatud mõtted ei esinda Ameerika Ühendriikide valitsuse ega Tallinna USA saatkonna vaateid,“ öeldi Delfile saatkonnast.

Loe täispikka teksti siit: http://smallwarsjournal.com/jr...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus