Urmas Viilma - kas uue põlvkonna peapiiskop? Usutleb Hans H. Luik VANA KULD Eesti Ekspress (1)
Eesti kirikud 01 Dec 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Hans H. Luik
 - pics/2014/12/43698_001.jpg
Eesti Ekspress
 - pics/2014/12/43698_002.jpg

Urmas Viilma - kas uue põlvkonna peapiiskop? Usutleb Hans H. Luik
pikk moodne pastor: Sügava püha kogemuse sai Urmas Viilma sügisel palverändurina Jeruusalemma Püha Haua kirikus. Kõrval asuv luteri kirik aga oli inimtühi...
Foto: Vallo Kruuser
Uueks luterliku kiriku peapiiskopiks valiti Urmas Viilma. Taasavaldame 2013. aasta detsembris aset leidnud intervjuu Urmas Viilmaga.

Toomkiriku 40aastane õpetaja Urmas Viilma pole abitu köstri tüüp. Ta on diplomaat, hallanud kiriku kinnisvara, muutustega ei kiirusta.

Mustkuued räägivad isekeskis, et toomkiriku õpetaja Urmas on end vabastanud uuteks väljakutseteks Jumala ees. 2011. aastal astus ta välja vabamüürlaste loožist, 2013 oktoobris ka IRList.

Urmas Viilma esindab Eesti kirikut Kirikute Maailmanõukogus. Tavaliselt on Eestit esindanud peapiiskop. Selles nähakse vihjet, et kirikukogu võib järgmisel aastal Eesti peapiiskopiks kinnitada Viilma. Võib ka mitte – Eesti kirikus pole kõige selgemad ajad. Õpetuskomisjon langetas vabamüürlikke pastoreid tauniva otsuse. Valga, saarte ja Pärnu praostid ei osalenud viimasel kirikukogul.

Isa Urmas, kas Eesti luteri kirik vajab reformi? Rahvaloendusel selgus esimest korda, et enamik Eesti usklikke ei nimeta end mitte luterlasteks, vaid hoopis õigeusklikeks. Ütlesite seepeale, et lasku siis Eesti valitsus endale jõulumissa pidada Nevski katedraalis.

Kindlasti vajab uuendusi ka kirik, kuid seda peab tegema nii, et me ei hülgaks piibellikke põhiväärtusi. Eriti olukorras, kus me õpetame uusi asju, kuid unustame vanad. Eesti Vabariigis on üles kasvanud 22aastased noored inimesed, lõpetanud edukalt koolid, ilma et oleks kuulnudki võrdlevat religioonilugu. Kes on budistid? Kes on juudid, kes sunniidid ja kes koptid?

Kuidas sa mõistad moodsa maailma paradokse, teadmata, milliseid jumalaid eri riikide valitsused kummardavad. Noori pole piisavalt haritud.

Seaduslik valikaine usundiõpetus ei ole jõudnud kõikidesse koolidesse. Eesti on minu andmetel ainus riik Euroopas, kus kogu see teema on lahendatud nii liberaalselt. Saadame tuhanded noored laia ilma nagu džunglisse ilma kaardita.

Assessor Joel Luhamets kirjutas, et eestlased elavad jälle keset paganlikku vaimsust. Üks mu sõber ütleb, et eestlase usk on pohhuistlik hedonism. Kas asi on nii hull?

On küll. Laadin just samateemalist jutlust Toomkoguduse kodulehele. Töötasin 20 aastat gümnaasiumis religiooniõpetuse õpetajana. Näen kurbusega, et Eesti koolide lõpetajad ei tunne piisavalt omaenda maa 800aastast kristlikku ajalugu. Tuli hakata kristlikke erakoole rajama.

Taastasime kolme aasta eest Eesti vanima õppeasutuse, Tallinna Toomkooli. Leidus innukaid lapsevanemaid, kes oskavad soovida lastele traditsioonilist õpetust; minu abikaasa Egle nõustus kooli juhtima, head inimesed leidsid maja Raeapteegi taga – ja Toomkooli sisse astuda soovijaid on nüüd rohkem kui kohti. Kui tekib konkurentsi moment, siis eelistame Toomkoguduse liikmete lapsi.

Meil õpib ka baptisti ning õigeusu koguduse vaimulike lapsi. Toomkooli taasasutasid üheskoos Toomkirik ja konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Mõelge: kristlik kirikuvalitsus koos kirikuga on Eestis ainus üheksandat sajandit järjepannu tegutsev institutsioon.

Märkame noort põlvkonda vaimulikke. Baptist Meego Remmel, metodistide superintendent Taavi Hollman ja Usuteaduse Instituudi juht Ove Sander näiteks. Kas moodsal vaimulikul on ka teistmoodi vaated Jeesus Kristuse loole? Näiteks, kui tõsiselt soovitate jõulude ajal suhtuda Kristuse neitsistsündimise fakti? Pean tunnistama, et raske on tõsiselt võtta apostel Pauluse juttu, sest võrreldes teiste apostlitega pole tema ju elavat Õnnistegijat näinud-kuulnud. Pauluse nägemusi on sama raske aduda kui füüsikute juttu, et meie eksistents on vaid ruumikõverus.

On olemas teadmine ja on olemas usk. Need lüngad maailma mõistmises, mida me veel ei tea – mitte ükski inimene ega aparaat ei ulatu teadma –, on võimalik täita usuga. Kui see on olemas. Minu küsimus on, millega täidavad mitteusklikud need lüngad.

Mu usk on nii tugev küll, et usun neitsistsündi. Usun ka, et Jumal on sedavõrd suur, et oleks oma pojal vabalt võinud lasta sündida ka mitteneitsi läbi. Piibel ütleb, et kõigeväeline Jumal võib Aabrahamile lapsi sünnitada isegi kividest.

Kirikuõpetaja õpetab seda, kuidas Piiblit kontekstis mõista. Piibliarheoloogia on väga arenev ja erutav teadus. Näiteks on oluline mõista, miks juudi ülikud ja variserid andsid Jeesuse roomlaste kätte ristilöömiseks.

Juudid olid okupeeritud, nagu ENSV, ja ootasid vabastajat. Aga nad olid ainus rahvas Rooma impeeriumis, kes võis teenida oma Jumalat. Seda privileegi ei tahtnud juudi ülikud mingi rändjutlustaja nimel kaotada, neil ei olnud tarvis “jama”, nagu kommunistidel ENSVs ei olnud tarvis mingeid rahvarahutusi. Kokkuvõttes kaotasid juudid aastal 70 ikkagi kõik.

Küsite noore põlvkonna kohta Eesti kirikutes. Tõsi, vanuse teema on kirikus kogu aeg üleval olnud. Kui olin 19, esitati minu nimel avaldus ja mind kutsuti preestrieksamile. Tegin selle ära, ent ikkagi leiti, et päris preestriks ma vanuse tõttu ei sobi, ja mind pühitseti diakoniks. Kui minu ette on seatud ülesandeid, milleks ma ühtede arvates sobin, siis on ikka keegi kõrvalt öelnud, et olen liiga noor...

Kas siis kandideerite Eesti noorimaks peapiiskopiks järgmisel aastal?

Aimasin, et meil sellest juttu tuleb, ent ma pole tahtnud olla avapaugu andja. Tõsi on, et kirikuvalitsuse otsusel korraldatakse 2014. aasta novembrikuu kirikukogul peapiiskopi valimised ja 1. juuliks peaks kandidaadid olema esitatud. Kandidaate esitavad 12 praostkonda.

Thomas-Andreas Põder kirjutas koguni, et kui nii noor kui 40aastane inimene peaks saama peapiiskopiks, siis peaks talle panema piirangu, et ta ei valitseks, kuni 65aastaseks saab. Kellest Põder rääkis?

40aastaste ring on päris lai, aga on veel üks tingimus, mille peapiiskop peab täitma: peab olema 15 aastat preestrina teeninud. Preestrina, mitte diakonina. Kui kirikuseadusse on juba number 40 sisse kirjutatud, siis ju on vanuse teema tookord ka läbi vaieldud. Küsimus on, kas keegi noortest tahab seda ametit võtta. Kui olla lähedal probleemidele, millega EELK peapiiskop peab tegelema, siis romantikat on seal vähe. Pehmelt öeldes, see ei ole amet, kus saab aasta vabaks võtta.

Mina teenin kirikut, nagu kaitseväelane. Kui mind esitatakse, siis ametivanne kohustab mind teenima. Ise ei liiguta ma kõrge ameti nimel sugugi, ja olen tänulik nendegi ametite eest, kus praegu teenin.

Kui pikalt peapiiskop võiks ametis olla? Piiskop Einar Soone on olnud ametis 20 aastat ning jätkab. Läti peapiiskop oli noorem kui 40, kui ta valiti, ja on tänaseks ametis olnud 20 aastat.

Läti peapiiskop on hea näide. Miks meie vaimulikud ei võiks tõsta ühiskondliku moraali teemasid nagu tema? Läti peapiiskop korraldas oligarhide valitsuse ajal sellise protesti, et jättis korruptantidele jõulumissa pidamata. Eesti jutlustajad – ja teil on suurepäraseid kõnemehi! – aga ei reageeri ühiskonna jaoks olulistele teemadele. Aasta tagasi hõõgus riigis usalduskriis, ent kirikutes tsiteeriti Pauluse kirja korintlastele “võim ei kanna ilmaasjata mõõka, ole kuulekas” jne. Selgus, et EELK kinnitab jutluse teemad kolmeks aastaks ette...

Mitte ainult luteri kirik, vaid ristikirik üldse on Piibli sõnumi aasta peale pühapäevade kaupa ära jaganud. Minu enda seisukoht on, et kirik olgu reeglina selle maailma probleemide ülene. Äsja advendivastuvõtul oli peapiiskop Põder minu meelest piisavalt kriitiline ja ka tunnustav jõupingutuste suhtes.

Ikkagi on jumalateenistus Eestis vähekütkestav. Need 18. sajandi saksa laulud... Mõni Ruja viis tunduks hulga innustavam. Kas jumalateenistust ei peaks kiiresti muutma, et kirik päris tühjaks ei jääks?

On tõesti ka Eestis kirikuid, kus jumalateenistusel keskendub tähelepanu ühel hetkel lauljale, kes hüüab mitu korda ja südamest “Jeesus!”. Meie keskendume Kristusele, kes on kohal armulaualeivas ja armulauaveinis. Ma küsin ka nii: kas väheste palvetajatega pühakojas on vähem Jumala Vaimu?

20 aastaga valmistati ette uus liturgiaraamat neljas köites, mis ilmus üle-eelmisel aastal. Lauluraamat on meil, jah, aastast 1991. Iseenesest lisandub ka uusi laule, ent see ei tähenda, et vanu välja visataks. Vana pole veel halb.

Te ei taotle siis sugugi reforme? Utsitan: kui arukas on moodsal ajal ristida imikuid, kel pole veel aru peas, et usku valida? Baptistid nõnda ei tee.

Ristimine ei ole inimese tegu, vaid see on Jumala tegu iga ristitava juures. Võib-olla peaksid need, kes lapsi ei risti – rida vabakirikuid –, mõtlema, kas mitte oma toiminguid muuta, sest Jeesus ütles: minge tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Vanad kirikud, kelle hulka ka 500aastast luteri kirikut loetakse, on rahva hulka arvanud nii täiskasvanud kui imikud. Meil Toomkoguduses aga näiteks on pooled leerikursusele tulijad ristimata.

Toomkirik on üldse eriline. Tundub, et teil käib seal rohkem mehi kui keskmiselt kirikutes.


Nagu Eesti Ekspress kirjutas, pargivad pühapäeviti Toompeal koguduse liikmete uhked autod. Tõepoolest, 500 meetri raadiuses on veel viis kirikut, ent meie kirik on ainus, milleni ei pääse trammi ega bussiga. Tulijad sõidavad kaugemalt, Tallinna äärelinnadest kohale autoga.

Linnarahvas märkas, et kevadel tõstsite Toomkiriku nõukogu liikmete arvu 20ni, kuigi kogudus pole Jaani või Kaarli kirikuga võrreldes just suur. Kas ilmikuid lisati nõukogusse, sest vabamüürlasi oli (ja on tänini) üle poole kiriku nõukogust?

Kas vabamüürlasi on pool või vähem, seda mina ei tea (naerab). Nad toovad tegelikult kirikusse just mehi juurde. Entusiastlikke inimesi, kes koguduses silma paistavad, edutatakse ikka nõukogusse, ja ega kedagi sealt tingimata lahkuma ei pea sundima. Nõukogus võib olla kuni 30 inimest. Toomkirik on siiski traditsiooniliselt Eesti piiskopi kirik.

Kevadel kogunes EELK õpetuskomisjon, et arutada, kas vabamüürlasel sobib kantslist kogudust õpetada. Ma ei leia avalikest allikatest õpetuskomisjoni otsust. Müstika: kahe tuhande aastane kirik tegi salajase otsuse tuhandeaastase salaühingu suhtes... Milles üldse on küsimus: kas kardetakse, et salaühingud salaja ikkagi ei tunnista Jeesuse õpetust? Lepite ehk ära?


Õpetuskomisjoni otsus oli üsna range, nimelt ei soovitatud kirikul pühitseda preestriteks salaloožide liikmeid. Raskus on selles, et väljaspool vabamüürlikku liikumist on kellelgi võimatu hinnata, kuivõrd salaõpetus on kooskõlas kiriku sõnumiga – seda saavad hinnata vabamüürlased ise. Kuid õpetuskomisjon on Piiskopliku Nõukogu nõuandev organ, ja Piiskoplik Nõukogu ise langetas pehmema otsuse.

Täna ei ole administratiivselt keelatud vabamüürlastel kuuluda vaimulike hulka. Mina isiklikult ei näinud selle enam võimaliku olevat. Vabamüürlus toetab iga mehe püüdlusi oma isikliku usu ja valguse juurde liikumisel. Nõnda aitab see kindlasti kaasa meeste sisemisele kasvamisele ja paremaks saamisele.

Valgus, mida otsitakse, võib olla kristlik Jumal, kuid ei pruugi. Mulle isiklikult ei sobinud selline mitmetähenduslikkus. Piibel õpetab, et maailma Valgus on ainult Kristus.

Olete olnud Kiriku Varahaldus OÜ juhataja. Praegu juhib neid märkimisväärseid varasid Mati Maanas, enne teid juhatas kirikuvara osakonda aga Raido Rüütel. Seega on kiriku kinnisvara pikalt olnud tublide vabamüürlaste juhatamise all. Vaeva on vist palju? On ka arendusi, näiteks Kentmanni tänavas värske Merko ehitatud hoone. Kuid mida teha pühakodadega, mis neelavad koguduste vähest raha, mida samas vaestehoolekandele ei jätku? Hollandis otsustati tuhat pühakoda lammutada või kasutada muuks otstarbeks.


Kirikute võrk Eestis ei ole ehitatud nagu Kesk-Euroopas. See, et Tallinna vanalinnas on kirikuid palju, ei tähenda, et neid oleks palju Nõmmel ja Mustamäel, rääkimata kihelkondadest.

Luterlikud kirikud on ainulaadne võrk, millega on kaetud kogu Eesti ja mille tihedust ei saa Hollandiga võrrelda. Mõnel juhul on vahe 20–30 kilomeetrit. Mida me võidaksime, kui mõne kihelkonnakiriku suleksime? Kahe kiriku vahele jääks siis 60kilomeetrine lünk. Viiksime võtme kultuuriministeeriumisse, ja mis edasi saaks? Basiilika ei sobi ju kõrtsiks või hotelliks.

Meie kodumaa on ühtlaselt kaetud 167 kogudusega, ja neid tuleb elus hoida.

Kui vaadata Elvat, siis baptisti kirikus kogu aeg toimub midagi, luteri kirikus on vaikus. Üldse, ka Toompea nelipühi kirik on pungil täis, eriti kui Janek Mäggi jutlustab. Ütlen ausalt, mul närib hinge, et kristlike rüütlite vägevad kirikud jäävad tühjaks. Eriti tühjaks just meestest. Samal ajal muslimid palvetavad Moskvas, täites terved tänavad, sest nad ei mahu palvelasse ära. Kas võiks jõulusooviks soovida, et ristikirik end kokku võtaks?

Legendaarne vaimulik Harri Haamer ütles KGB-le, kui need irvitasid, et kirikus ju puha vanad naised: “Teadaolevalt vanad naised ei saa iialgi otsa!”

Iga noor saab kunagi vanaks ja otsib juuri ning traditsioone. Luteri kirikus on need olemas. Mis teie jõulusoovi puutub, siis luterlik kirik teeb teiste kirikutega tihedat koostööd, et täita Kristuse misjonikäsku kõiki rahvaid, sh ka eestlasi, ristides ja õpetades.

Minu jõulusoov on teadvustada, et Eesti on olnud 800 aastat kristlik maa, ning et me ei häbeneks oma usku ja juuri.


Kristlus levib

Haridusministeerium on menetlenud üheksa kristliku erakooli luba.

■Tartu Kristlik Põhikool

■Püha Miikaeli Kool (Tallinn)

■Püha Miikaeli Kool (Kohila)

■Püha Johannese Kool (Tallinn)

■Kaarli Kool (Tallinn)

■Narva Õigeusu Humanitaarkool

■Tartu Katoliku Hariduskeskus

■Tartu Luterlik Peetri Kool

■Tallinna Toomkool

Allikas: haridus- ja teadusministeerium
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus