Unustatud rahvusvaheline missioon PM
Eestlased Eestis 24 Nov 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Erkki Bahovski
Dokumentaalfilm «Mehed unustatud armeest» tõestab taas, et ajalugu ei ole must-valge, kirjutab Erkki Bahovski.
Vahikompanii 4221: Nürnbergis natsi-Saksamaa liidreid valvanud Eesti mehed.


Olen veendunud, et minevik ei pea meid lahutama – me ei suuda kirjutada ajalugu ümber, kirjutas Venemaa president Vladimir Putin Postimehes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest (loe: «Eurooplaste uus võimalus», PM 22.11.). Vastupidi presidendi veendumustele üritab Indrek Treufeldt ajalugu siiski ümber kirjutada, või peaks ütlema: ümber filmida.

«Mehed unustatud armeest» kõneleb Eesti vahikompaniist nr 4221 – keegi ei tea numbri päritolu –, mis valvas Nürnbergi protsessi ajal USA armee koosseisus natsi-Saksamaa liidreid.

SS – järelikult nats!

Kõigepealt tuleks avaldada imestust ja tunnustust, et Treufeldt on suutnud asjaosalised üles leida, ja vähe sellest, nad ka kaamera ees rääkima saada. Arvestades, et Treufeldt on ka ETV Brüsseli korrespondent, pidi kogu tema vaba aeg kuluma filmitegemisele, isegi Kanadas ja Saksamaal on ära käidud.

Autor ei tee erilisi jõupingutusi üldisema tausta, selle iseenesest kummalise olukorra – miks valvavad natse Saksa armees teeninud mehed? – selgitamiseks. On see ju seletamatu nähtus arvestades ka praegust Vene laimukampaaniat, mis tembeldab pronkssõduri temaatika valguses kõik Saksa armees teeninud natsideks.

Pigem katsub Treufeldt kõneleda läbi meeste endi, kes meenutavad oma päevi Nürnbergi vanglas. Film ei pea olema akadeemiline ajalooteos, vaid kõnelema ka emotsioonide keeles. See osa on kindlasti – ehkki eestlasliku tagasihoidlikkusega – õnnestunud. Kohati läheb Treufeldt küll liigagi luuleliseks, üritades seostada kogu protsessi kasvõi rahvariidevöö kudumisega.

Eesti-Vene suhete taustal peaks «Mehi unustatud armeest» vaatama ka siinne venekeelne kogukond.

Samas ma ei usu, et vaatamisest oleks mingit kasu Moskvale – seal lähtutakse selgelt suurriiklikest huvidest ja eespool osundatud Venemaa presidendi tsitaat peaks selgeks tegema, kuidas Kremlis sääraseid asju nähakse.

Ent Eestis tundub taas, et pronkssõduri küsimuses nii selgelt kaheks jagunenud kogukonnad ei tea üksteise ajaloost kuigi palju. Nürnbergi protsess, SS, sealhulgas Waffen-SS, on kindlad märksõnad, millele viidatakse, kui jutt läheb pronkssõdurile.

Varjunditega ajalugu

Kui aga Waffen-SS oli Nürnbergis kuulutatud kuritegelikuks organisatsiooniks – mis on õige! –, siis kuidas on võimalik, et Waffen-SSi kuulunud mehed valvavad natside konge? Film annab vastuse – iga mehe võimalikku süüd kaaluti individuaalselt ja hoogustuv külm sõda tegi ameeriklastelegi selgeks, et eestlasi saab kommunismivastases võitluses ära kasutada.

Ajalugu pole kunagi must-valge. Sõjas võitlevad pooled üksteise vastu, kuid niipea, kui sõda on lõppenud, lisanduvad varjundid. Eesti vahikompanii nr 4221 lugu on üheks varjundiks kogu sõjajärgses ajaloos.

Õnnestunud on ka Treufeldti võrdlus tänapäeva Eesti armeega, mille sõdurid osalevad mitmel välismissioonil. Tõepoolest, Nürnbergi protsessi valvamist võib pidada Eesti esimeseks, kuid samas unustatud rahvusvaheliseks missiooniks.


Uus dokfilm DVD-l

«Mehed unustatud armeest»

Autor Indrek Treufeldt,

režissöör

Kalle Käesel

ETV 2006

Esilinastus 21. novembril Sõpruse kinos
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus