Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu koosolek Stockholmis
Eestlased Saksamaal 03 May 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2017/05/49640_001_t.jpg

21.-22. aprill toimus Stockholmi Eesti Majas ÜEKNi täiskogu aastakoosolek. Osalesid delegaadid 11 liikmesmaast: Ameerikast, Austraaliast, Inglismaalt, Kanadast, Leedust, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Tschehhist ja Venemaalt, puudus Ukraina saadik. EÜSLi esindasid esimees Maie Kisis-Vainumäe ja aseesimees Meeli Bagger.

Peale koosoleku avamist ning rakendamist sai sõna tervituseks EV suursaadik Rootsi Kuningriigis pr Merle Pajula.

Tööpäevade jooksul kuulati ära ÜEKNi eelmise aasta tegevus- ja majandusaruanded, revisjonikomisjoni aruanne, arutleti ning määrati kindlaks tegevussuunad ja kinnitati eelarve käesolevaks aastaks.

Ettekande tegi ka Rahvuskaaslaste programmi nõukogu esindaja, hr Andero Adamson. Tema sõnavõtu teemaks oli „ ÜEKN ja Rahvuskaaslaste programm“. Muuhulgas mainis A. Adamson, et Euroopa riikide seas paistab Eesti silma välismaal elavate rahvuskaaslaste suure hulga poolest. Eestlaste koguarv on ligikaudu 1,1 miljonit, millest välismaal elavad rahvuskaaslased moodustavad vähemalt 15%. Praegu toimiv „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on kolmas ning ta on jätkuks eelmistel perioodidel (2004–2008 ja 2009–2013) tehtule, panustades eestluse arendamisse välismaal. Programm lähtub eelkõige „Eesti keele arengukava 2011–2017“ meetmest, kuid on seotud ka mitme teise strateegilise alusdokumendiga nagu „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja „Lõimuv Eesti 2020“. Programmi üldeesmärgiks on, et välismaal elavatel eestlastel oleks side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik taaspöördumine kodumaale oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada väliseesti kultuuripärandit. Programmi aastane eelarve on ca. 750.000 €. Väga suurt rõhku pannakse väliseesti koolide toetamisele, nt keskmiselt rahastatakse aastas 90 kooliprojekti. Igaaastaselt toetatakse ka Euroopa eesti koolide õpetajate kokkusaamisi Emakeelepäeval, sel aastal Brüsselis.

Eelmise teemaga haakus EV Kultuuriministeeriumi asekantsleri pr Anne-Ly Reimaa esinemine teemal „Eestisse tagaspöördumise toetamisest“. Informatiivses sõnavõtus said kuulajad teada nii mõnegi huvitava fakti, nt et EV põhiseaduse § 36 järgi on igal eestlasel õigus tagasi pöörduda Eestisse. Tagasipöördumise toetust on võimalik saada kui kodumaalt on ära oldud vähemalt 10 aastat. Majandusliku toetuse maht ei ole suur, kuni 2.000 € inimese kohta. Integratsiooni Sihtasutus tegeleb otseselt toetuse jagamisega, lisaks sellele nõustab, jagab teavet ja osutab moraalset tuge ja igat tagasipöördumise juhtumit vaadeldakse eraldi ja otsustatakse eraldi. Toetuse jagamisel on prioriteetseks lastega pered. Aastatel 2010-2012 programmi „Talendid koju“, mille algatas Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoda, raames naases Eestisse tagasi 27 inimest keskmise vanusega 20-30 aastat. Hetkel toimib portaal „Working in Estonia“, et kutsuda Eestisse tööle kvalifitseeritud tööjõudu. Eelmisel aastal oli nt Eestis väljaränd madalam kui sisseränd.

Seejärel sai sõna pr Heilika Pikkov Riigikantseleist, Eesti Vabariik 100 välisprogrammi toimkonna liige. Pr Pikkov tutvustas juubeliüritusi, mis kestavad aprill 2017 - veebruar 2020. Programmi tarvis on loodud EV 100 äpp, mida on võimalik alla laadida netist www.ev100.ee, samas on leida ka väga palju juubeliga seonduvat infot.

EV 100 avaürituseks oli 16. aprillil üleeestiline rahvamatk. Sel päeval möödus 100 aastat Eestimaa kubermangu ühendamisest Liivimaa kubermangu põhjaosaga, mille tulemusena tekkis Eesti riigi kontuur. Rahvamatk toimus läbi Eesti, mööda tolleagset piiri. Juubeliüritused lõpevad 2. veebruaril 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.

Programmi fookuses on lapsed ja noored. Programmi läbivaks lauseks on: Teeme Eestile kingitusi! Näiteks kingitus „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalik õppida pillimängu. Tänaseks on selle projekti/ kingituse raames soetatud juba üle 1.000 muusikainstrumendi.

Lisaks suursündmustele on sel ajavahemikul planeeritud rida valdkondlikke projekte. Siinkohal olgu nimetatud vaid mõned.

Arhitektide ühisprogramm näeb ette korrastada väikeste kohtade südamikud, linnakeskused. Filmi- ja teleprogrammi raames valmivad uued filmid ning seriaalid, nagu näiteks A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa põhjal valmiv mängufilm, uus animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ jpm. See valdkondlik projekt hõlmab ligi 1/3 juubeliürituste eelarvest.

2018. aasta jooksul ilmub „Eesti saja aasta lugu“ kajastav 44 raamatust koosnev sari. Samanimeline teatrisari on aga ühiskingitus, mis käivitub selle aasta sügisel ja kestab 12 kuud. Igal kuul sünnib üks lavastus, mis käsitleb viimase 100 aasta ühte aastakümmet. Projektis osalevad 22 eesti teatrit.

Ajavahemikul 1. juuli kuni 31.detsember 2017, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja, käivitub „EL eesistumise programm“, hõlmates ligi 150 üritust.
Mastaapseima projektina on planeeritud 15.08.2018 ülemaailmsed koristustalgud „Teeme ära“, mille käigus tahetakse kogu maailm ära koristada ja mis oleks eestlaste kingituseks maailmale.

10. juulil 2017 toimub projekti „Soome 100 Eestis“ suursündmusena ühine kontsert Vabaduse väljakul ning samal päeval mängivad 100 meeskonda mõlemal pool Soome lahte omavahel jalgpalli.

Projekt „Eesti Euroopa avalikus ruumis“ kaudu tahab Eesti end tutvustada maailma suurlinnades. Toimus konkurss ning võitjaks osutus Estonian Banksy, Edward von Lõngus, loovlahendusega „Digi-tänavakunst“, kus grafiti on põimitud ajaloo ja digitehnoloogiaga. Nt üks piipu popsutav eesti talumees, nii nagu ta 100 aastat tagasi välja nägi, pannakse liikuma digitaaltehnika abil ning animeeritult ta kas lehvitab möödujale või vangutab peab.

Koosoleku üheks päevakorra punktiks oli vahearuanne töödest, esitas Marit Davey Ühendriikidest, pildiraamatuga „Eestlased laias maailmas – Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu“. Pildiraamat on ÜEKNi kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Raamat peab valmima 2018. aastaks.

Marcus Kolga Kanadast andis ülevaate Tallinnas asuva Okupatsioonide muuseumi omanike plaanidest, kavandatavatest ümberehitustest ja ekspositioonide rõhuasetuse muutustest. Järgnenud elavate arutluste käigus, otsustati hetkel jääda äraootavale positsioonile.

Koosoleku teisel päeval tutvustas Sirle Sööt, ESTO 2019 peakomitee esimees, ürituse esialgseid plaane. ESTO esimesed päevad (27.-28.06.19) oleksid Helsinkis, seejärel kaks päeva Tartus (29.-30.06.19) ja neli päeva Tallinnas (01.07.-04.07.19). Soomes toimuvat organiseerivad sealsed väliseestlased. Eestis toimuv programm oleks koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga ja Tartu ning Tallinna linnavalitsustega. Peakomitee roll on hoida kõiki üritusi kontrolli all ja infot vahendada, kaasates kõiki ÜEKNi liikmesmaid ja väliseesti organisatsioone. Hea viis kõigi kaasamiseks oleks teema päevad: nt Kanada õhtu, Ameerika õhtu, temaatilised peod. Kuid kava on veel täiustamisel ja ESTO korraldajad ootavad soovitusi ülemaailmselt.

Laupäeva pealelõunal toimus Rootsi Eestlaste Liidu (REL) ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) eestvedamisel rahvusvaheline konverents ”Läänemere piirkonna julgeolek – ajalooline vaade ja tuleviku väljakutsed”. Peakõnelejateks olid Saksa ja Poola suursaadikud Stockholmis, kaasatud olid ka olulised valdkonna eksperdid ja poliitikud mõlemalt poolt Läänemerd.

Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt on julgeolekupoliitika muutunud olulisemaks kõikide Läänemere riikide jaoks. Suurendatud on kaitsekulutusi ja tihendatud on koostööd omavahel ja NATOga. Konverentsi eesmärgiks oli luua rahvusvaheline arutelufoorum kaasates valdkonna asjatundjaid, tegevpoliitikuid ja kodanikuaktiviste.

Konverents keskendus Läänemere piirkonna julgeolekule nii ajaloolisest perspektiivist kui tulevikku vaadates. Konverentsi esinejatena astusid üles Saksa suursaadik dr Hans-Jürgen Heimsoeth ja Poola suursaadik Wiesław Tarka, ajalooprofessor emeritus Hain Rebas, ajaloolased David Linden Rootsist ning Ilmar Metsalo Soomest, Euroopa parlamendi liige Gunnar Hökmark, Atlandi Nõukogu Põhja-Euroopa direktor Anna Wieslander, suursaadik Eitvydas Bajarūnas Leedu Välisministeeriumist, Läti parlamendi EL komisjoni esimees Lolita Čigāne, Rootsi kindralmajor ja julgeoleku ekspert Karlis Neretnieks, Saksa Välissuhete Nõukogu direktor dr Jana Puglierin, prof Matthew Rhodes George C. Marshalli nimelisest Euroopa Julgeolekuõpingute Keskusest Saksamaalt, dr Mike Winnerstig Rootsi Kaitseuuringute Keskusest ning Riina Kaljurand, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja Lennart Meri konverentsi direktor. Päeva lõpetas kokkuvõttega dr Björn von Sydow, Riigipäeva kaitsekomisjoni ja Balti koostöögrupi esimees ja Rootsi riigikaitse konsultatiivkomisjoni esimees.

Korraldajatena said sõna RELi esinduskogu esimees Leelo Pukk, ÜEKNi ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Marju Rink-Abel ja Elisabeth Bauer Konrad Adenaueri Fondist. Kokkuvõtte tegid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Marcus Kolga ja REL esimees Sirle Sööt.

Konverents sai teoks tänu Konrad Adenaueri Fondi ja NATO toetusele ning Lätlaste Keskorganisatsiooni Rootsis, Läti-Rootsi Ühingu, Leedu Keskorganisatsiooni Rootsis, organisatsiooni Frivärld, Poola Saatkonna ja Eesti Saatkonna abile. Konverentsi oli võimalik jälgida ka otseülekandes (upnorth.eu).

Konverentsile järgnes pidulik õhtusöök ja tants Urmas Lattikase bändi saatel tähistamaks ühtlasi RELi 60. juubelit.

Meeli Bagger
Saksamaa
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus