Üleilmne Eesti elab igas Metsaülikoolis osalejas
Eestlased Kanadas | 02 Sep 2012  | Maimu MölderEWR
MÜ juhatus. Ees: Robert Hiis, Hans Soots, Tiina Hiis, Tauno Mölder. Taga: Tiia Remmelkoor, Olev Träss, Toomas Merilo, Inga Eichenbaum, Helge Kurm, Maimu Mölder, Viive Tork-Hiis, Olavi Kelle ja Rein Ende. Puudub Leena Tiismann. Foto: Elle Palumäe
2012 Kotkajärve Metsaülikooli peateema „Üleilmne Eesti" oli reaalne, arvestades osavõtjate kodukohti. Lisaks Kanadale ja Eestile oli osavõtjaid Rootsist, Prantsusmaalt, USAst ja Uus-Meremaalt.

Ülevaade loengutest

Peakõneleja, üks Skype'i asutajatest ning programmeerijatest Jaan Tallinn pidas tõhusa loengu tehisintellekti evolutsioonist ja võimalusest - pole võimatu olukord, kus masinad võivad olla „intelligentsemad" kui nende loojad. Mida see tähendaks? Kuidas asjale või võimalusele läheneda?

Eesti Haridus- ja Teadusminiseeriumi nõunik Rahvuskaaslaste programmis Aho Rebas küsis „kes on eestlane või väliseestlane?" oma avaloengus „Üleilmne eestlus".

Kirjandusteadlane, kriitik ja (aja)kirjanik Sirje Kiin pidas pildirikka loengu globaalsest luuletajast, kirjandusteadlasest ja kunstnikust Ivar Ivaskist.

Eesti suursaadik Kanadas USAs ja Mehhikos, Marina Kaljurand jagas pulti Eesti Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anne-Ly Reimaaga, käsitledes teemat „Milline on eestlaste ja eestluse roll üleilmastumises".

Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, kirjandusloolane Janika Kronberg pidas sisuka loengu Karl Ristikivi elust ja loomingust, viies kuulajaskonna endaga kaasa Vahemeremaadele tutvuma Ristikivi noorepõlve kreeklasest sõbraga, pakkudes sellega pilguheite Ristikivi mõttemaailma ajalooliste romaanide kirjutamisel.

Eesti Kaitseväe reservohvitser Markus Alliksaar esitas huvitava küsimuse loenguga: kumb kaitseväesüsteem on Eesti Vabariigile parem, kas reservarmee (nagu praegu) või professionaalne armee nagu Kanadal või USAl? Alliksaar ise pooldab reservarmee süsteemi jätkamist.

Ajakirjandusteadlane Enn Raudsepp pakkus kuulajaile ülevaate Montreali eestlaste ajaloost ja praegusest seisust. Välismaal elavatel eestlastel oli kerge leida sarnasusi Montreali ja oma kogukondade vahel. Järgnev elav arutelu võimaldas ideede vahetust ning ettepanekuid, sh subtiitritega eesti filmide filmiõhtute korraldamist, kus neid veel ei ole, et kaasata keelt mitterääkivaid eestlasi ja estofiile.

Advokaat Mart Pikkov kõneles võrdlevast õigusteadusest, endine Toronto Eesti Ühispanga nõukogu esimees Peeter Einola tutvustas panga ajalugu, tegevust ja arengut.

Eesti, ungari ja soome-ugri keeleteadlane Lea Kreinin tutvustas kuulajaskonnale Šotimaa eestlaste pikka ajalugu.

Keeleteadlane Indrek Park esitas sisuka ja huumoriga ette kantud loengu, mis põhines „keerulistest" eesti ja ameerika põlisasukate keeltest pärineval keeleainesel, mida võrreldakse suurte, kuid „lihtsate" maailmakeeltega.

MÜ juhatus on tänulik kõigile abilistele. Eesti keele ja kõne gruppe juhtisid Sirje Kiin (luule), Janika Kronberg (kirjandus), Keto Soosaar (eesti keel algajatele), Talvi Laev (jututuba), Hans Soots (eesti släng), Tarvo Toomes (kirjandus), Lea Kreinin (eesti keel-kirjandus). Huviringe pidasid Koidula Aedna-Nisbet (viltimine), Toomas Sepp (meditatsioon), Robert Hiis (kanuuretk), Elle Palumäe (kunst), Mart Pikkov (matkamine), Toomas Merilo (veini degusteerimine), Pearu Tamm (ellujäämine metsas), Olavi Kelle (muusika), Mark Merilo (putukad - lastele).

Täname südamest poetessi Urve Karuksit sügavate mõtetega luuletuste eest, valitud spetsiaalselt Metsaülikooliks.

Suur tänu Margus Taele, kes on paljude aastate jooksul viinud MÜlased metsa pühale urikivile ühinema esivanemate hingedega.

Populaarne rahvatantsuõpetaja Eliise Kõre pakkus teist aastat oma õpilaste kaudu põnevalt koreografeeritud tantsukava. Regilaulugrupp „Jaaniku" tutvustas peamiselt H. Tampere laulukogumikust lihtsaid ja ka stiliseeritud vormis palasid.

Suur tänu geopeituse rajameistrile Olavi Kellele, kes teist aastat pakkus rahvale põneva orienteerumisvõistluse. Samuti täname Rein Endet filmiõhtute ja PPT ettekannete korraldamise tehnilise poole eest ja videokaameraga jäädvustajat Tauno Mölderit.

Juhatus tänab lasteprogrammi koostajaid ja juhte Katariina Jaenest ning Mari ja Kirke Timmuskit tõhusa ja mitmekesise laste tegevuse eest.

Toomas Marley pidas tublilt ja kohusetundlikult saunameheametit, mida tegi ka lõpupeo saunamees Erkki Taada. Suur tänu!

Ilma kuldsete kätega Üle Veltmannita ja köögi perenaisteta oleks MÜ palju vaesem. Igapäevast sööki ja rikkalikku peorooga kiideti osalejate poolt.

MÜ juhatuse tänu kuulub palju kiitust saanud plakati kujundajale Viljar Välile ja kausta sisu kujundajale Elle Palumäele.

Suurim tänu Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsile ning skaut-gaid gruppidele Põhjala Tütred, Rajaleidjad, Lembitu ja Kalev, kes igal aastal võimaldavad MÜl Kotkajärve maa-ala ja hooneid kasutada.

Jälgige MÜ veebi- (www.eesti.ca/mu) ja Facebooki lehekülge, et leida tuleva aasta programmi informatsiooni. Tänu viimasel MÜ päeval peetud foorumile, on juhatusele juba suund kätte antud! Tegutseme üleilmselt edasi.

 
Eestlased Kanadas