Tuuli Koch, reporter PM
Eile 78. sünnipäeva tähistanud president Arnold Rüütlile võiks praegune ametiaeg viimaseks jääda. Nii leiab 56 protsenti rahvast.

Mai alguses küsitles uuringufirma Emor 501 Eesti elanikku ning neist 56 protsenti teatas, et Rüütel ei peaks sügise hakul uuesti presidendiks kandideerima. 36 protsenti leidis, et Rüütel võiks oma kandidatuuri üles seada ka teiseks ametiajaks.

Kaheksa protsenti ei osanud aga küsimusele «Kas president Arnold Rüütel peaks kandideerima sügisestel presidendivalimistel või mitte?» vastata.

Emori sotsioloog Jaanika Hämmal nentis, et kui võrrelda maikuu küsitluse tulemusi veebruari omadega, siis tõesti pole toetus Rüütli jätkamisele presidendina enam nii tugev. Veebruaris toetas tema jätkamist 61 protsenti elanikest ja vastu oli 31 protsenti.

«Kindlasti on toetuse kahanemises mänginud rolli see, et vahepeal on esile kerkinud konkreetsed presidendikandidaadid, kes meedia vahendusel ja ergutusel avaldavad oma seisukohti erinevates küsimustes ja võimaldavad rahval omi eelistusi kujundada,» rääkis Hämmal.

Ta lisas, et teisalt on Rüütli kandideerimist avalikkuses ka palju maha tehtud. Viidatud on sellele, et Eestile oleks nüüd vaja täiesti teistsugust presidenti.

Muulaste seas on aga toetus Rüütlile jätkuvalt kõrge – 54 protsenti.

«Muulaste toetus Rüütlile ei tähenda vastasseisu näiteks Toomas Hendrik Ilvesele, vaid väljendab taas Eesti poliitikute ja avaliku elu tegelaste kehva tundmist,» ütles Hämmal.

Samal ajal leiab eestlastest koguni 68 protsenti, et Rüütel ei peaks enam presidendiks kandideerima.

Kõige rohkem ehk 59 protsenti 51–74-aastastest vastajatest leidis, et Rüütlil on aeg Kadrioru lossi uks enese järel lõplikult kinni tõmmata. Näiteks 15–34-aastaste seas arvab sama 52 protsenti.

Kõige suurem on vastasseis Rüütli kandideerimisele ka kõrgharidusega elanike seas – 69 protsenti. Küsitlus näitas ka, et kui suuremate linnade elanikest ei toeta Rüütli jätkamist üle 50 protsendi, siis maapiirkondades on see arv 66.

Märkmed: