See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/uks-ullatusi-tais-ameeriklane-munchenis/article21949
Üks üllatusi täis ameeriklane Münchenis
05 Dec 2008 Aino Siebert
Aino Siebert, ilmunud Pärnu Postimehes

Chip Drury on pärit USA Georgia osariigist. Ta on abielus ja nelja lapse isa. Ameeriklane õppis golfimängu stipendiaadina majandusteadust Georgia ülikoolis. Lõpetanud õpingud, tegi ta enne tööleasumist investeerimispangandusse karjääri profigolfarina. Hiljem juhtis Drury eri krediidiasutustes Altanta piirkonnas selliseid auväärseid projekte nagu Brookhaven Lake ja West Midtown. Võiks öelda, et Chip Drury tegi tavalise auahne ameeriklase eeskujulikku karjääri. Kuni sai pärandiks loodusliku juveeli — Atlandi ookeani saare Laurel Islandi. See kingitus muutis tema elu.
Chip Drury koos loo autori Aino Siebertiga. Foto: A. Siebert - pics/2008/12/21949_1_t.jpg
Chip Drury koos loo autori Aino Siebertiga. Foto: A. Siebert

Laurel Island on tükike paradiisi

Juba see nimi kõlab nagu muusika. 800 hektari suurune saar asub Atlantic Heritage Coast’i piirkonnas. Nii nimetatakse Atlandi ookeani rannikujuppi, mis ulatub Lõuna-Carolinast ja Georgiast Põhja-Floridani välja.

Sellel maa-alal elasid juba 6000 aastat tagasi timucuani indiaanlased. Euroopast 17. saj. saabunud väljarändajad, kellele ei jäänud märkamatuks looduse ilu ega pinnase viljakus, pagendasid algasukad.

Tänaseni on säilinud nii eurooplaste asutatud USA vanim linn St. Augistines (Florida) kui Savannah, mida peetakse Ühendriikide kaunimaks metropoliks. Viimane oli kuni kurikuulsa kodusõjani, mida Margaret Mitchell kirjeldab oma igihaljas romaanis „Tuulest viidud“, tähtis meresadam.

Lähinaabruses asuvad sellised tuntud saared nagu Margarets's Key ja Jekyll Island, kus 1920. aastatel puhkasid nooblites villades kuulsad töösturid J. P. Morgan, Joseph Pulitzer ja William K. Vanderbilt peredega.

Laurel Island on USAs nüüdseks viimane eraomandis looduslik paradiis. Viljakal rannikumaal kasvavad tihedad tamme- ja magnooliametsad, voolavad väikesed jõekesed, külastaja võib vaadata mustange (metshobuseid), ookeanis delfiine, kalakotkaid.

Võib pidada väikeseks imeks, et USAs leidub veel tükike puutumata eldoraadot, kuhu nüüd on Chip Drury initsiatiivil kerkimas ajaloolises stiilis nooblid majad.

Visioon loodussõbralikust luksusest

„Ma ei ole küll Rhett Butler,“ kinnitab Chip Drury, kelle kõrval on nägus Scarletti prototüüp. „Kuid mul on oma visioon kodusaare arengust. Soovin jagada teistega seda imeilusat vaatepilti.“ Ärimees on tulnud Münchenisse osalema esimesel Saksamaal korraldataval miljonäride messil ning kutsunud endale külla ajakirjanikke, tutvustamaks oma visiooni luksuslikust puhkusest.

Kuigi esmapilgul jätab Chip Drury endast mulje, nagu oleks ta tavaline Ameerika ärimees, kes on koolitatud inimesi ideedest innustama, oskab ta emotsionaalselt üllatada: „Hoonete ehitamine Laurel Islandile ei tähenda seda, et me hakkame rikkuma loodust. Meie projekt näeb ette ökoloogilisi lahendusi. Autod peab jätma mandrile, saarel on võimalik liikuda kas jalgrataste või elektriautodega.“

Välismaalased lõikavad kasu USA finantskriisist

„Finantskriis on toonud kaasa soodsaid võimalusi USAsse investeerimiseks just välismaalastele, sest dollari väärtus on langenud, samuti on kinnisvaraäri Ühendriikides kriisis,“ räägib Drury.

Just eurooplasi on tulnud Chip Drury meelitama Laurel Islandile, sest euro on tugev. Kui paks peab olema rahakott, et hankida endale hubane maja selles paradiisis?

„Keskmiselt maksab krunt 1,2 miljonit dollarit. Umbes niisama palju peab panema juurde hoone ehitamiseks,“ avaldab ärimees.

Esimene miljonäridele mõeldud mess Münchenis ei suutnud meelitada jõukaid oma kukruid avama.

Räägin, et olen sündinud Eestis ja kirjutan eestikeelsetele ajalehtedele.

„Estonia! Te olite ju Nõukogude Liidu osa, nüüd jälle vaba!“ teab Laurel Islandi omanik kohe.

Finantskriis, Iraagi sõda ja presidendivalimised

Haaran kohe võimalusest ja küsin, mida arvab kogenud majandusinimene Iraagi sõjast ja finantskriisist. „Finantskriisist tuleme välja. Sellist katastroofi, mida kogesime 1929, ei tule. Bush tegi muidugi suure vea, alustades sõda. Seda ei või eitada. Kuid praegu väed tagasi tuua oleks samuti eksitus. Rasketest kaotustest hoolimata oleme ikka saavutanud päris palju, tundub, et vägivaldne anarhia hakkab vähenema. Praeguses olukorras ei jää meil midagi muud üle, kui teha halva mängu juures hea nägu ja pidada vastu.“

Soovin teada, keda kavatseb Chip Drury 4. novembril valida. „Traditsiooniliselt valin ma alati vabariiklasi. Kuid nüüd teen erandi, sest Ühendriigid vajavad teistsugust poliitikat, mida Bushi valitsus on meile pakkunud ja mida tõenäoliselt McCain tuleks jätkama. Vajame senisest paremaid suhteid naabritega, samuti peame leidma innovatiivseid lahendusi sügavast majanduskriisist väljatulekuks. Usun, et selle ülesandega saab Barack Obama paremini hakkama,“ lausub ärimees. „God bless you,“ ütleb ta lõpetuseks ja embab mind südamlikult.
Märkmed: