Üks pidamata jäänud kõne
In Memoriam 20 Apr 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
JUTA ILVES
ENKSTG vilistlane 1941


Kui 10. aprillil Vana-Andrese kirikus mälestati Ellen Irsi, kes oli olnud erakordselt aktiivne siinses eesti ühiskonnas mitmete aastakümnete jooksul, mainiti paljudes järelehüüetes tema panust meie ühistööle ja seda, kui asendamatu ta meile on.

Selle olukorra kõige markantsemaks näiteks on vist küll asjaolu, et nende arvukate järelehüüete hulgas ei olnud ühtki tema koolikaaslastelt ENKS Tütarlaste Gümnaasiumist, Ellenile nii südamelähedasest koolist. Ja seda sellisel lihtsal põhjusel: puudus organiseerija, nn. juhtisik. Elleni surmaga oli jäänud täitmata see positsioon, mis oli aastate jooksul täiesti loomulikult, nagu iseenesest, nihkunud Ellenile tema energia ja ettevõtlikkuse tõttu. Ta oli olnud aastaid sidepidajaks ja organiseerijaks järjest väheneva kooliõdede ja vilistlaste grupi hulgas.

Meie kool, ENKSTG, on kultuurilooliselt tähtis, see oli esimene eesti õppekeelega gümnaasiumitasemel kool tsaariajal, kui see asutati Tartus 1906.a. Ellen oli alati uhke oma koolile, selle asutajatele EÜSi eesti meestele ja iseseisvuse ajal koolis viljeldud patriootilisele vaimule. Seda näitas Ellen ka tegudes.

Kanadas leiduvatest materjalidest on Ellen korraldanud väikese kooliarhiivi, mis asub Tartu Instituudi kogudes.

Kui 1976.a. anti Torontos välja koguteos kooli 70. juubeli puhul tiitliga „Kool ja meie“, oli Ellen üks selle kolmest toimetajast. Alles aastal 2006 ilmus Tartus järgmine kooli ajalugu käsitlev koguteos, millele pikema artikli oli kirjutanud tuntud ajaloolane Lauri Vahtre ja kus ohtralt tsiteeriti Torontos ilmunud raamatu artikleid.

Igal aastal oktoobrikuus korraldas Ellen kooliõdede kokkutuleku kooli aastapäeva puhul, sageli huvitava eeskavaga. Viimane selline toimus möödunud sügisel 21. oktoobril piduliku lõunaga kooli 100. juubeli puhul, kus oli ikka veel 20 osavõtjat. Pärast 62 aastat kaugel kodumaast lehvib kord aastas kooliõdede kohal ajalooliste pedagoogide Peeter Põllu ja Hans Karu vaim, ühendades nii „põllulilli“ kui „karuohakaid“, nii nagu vana koolimaja sammastatud sissekäik Tartus EÜSi maja kõrval (Viljandi — J. Gagarini — J. Tõnissoni tänav 3) on ikka niisama pidulik kui ka kodune, kuigi kooli nimeks on praegusel ajal Härma kool, kunagise muusikaõpetaja Miina Härma mälestuseks.

Kõik see jäi möödunud teisipäevasel leinateenistusel Vana-Andrese kirikus ütlemata, sest oli tekkinud tühi koht leinavate kooliõdede gruppi.

Me meenutame Ellenit tänutundega kõigi nende aastate jooksul tehtud töö eest ja oleme nüüd otsustanud: karuohakate vaim on veel küllalt tugev, et tulla jälle kokku oktoobrikuus, pühitsema kooli 101. aastapäeva ja meenutama kunagisi tublisid kooliõdesid, selliseid, nagu oli Ellen Sarap-Irs.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus