Ukraina kriis ja Eesti (3)
Rahvusvahelised uudised 18 Feb 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/02/41497_001.jpg
Sirje Kiin

Eesti tipppoliitikud on Ukraina poliitilise kriisi ajal teravalt kritiseerinud Euroopa Liidu vigu ja passiivsust. „Ukraina kriisi lahenduse käigus otsustatakse ka Euroopa Liidu tuleviku ning usaldusväärsuse küsimus“, ütles europarlamendi saadik Tunne Kelam 5. veebruaril tehtud avalduses. Tema sõnul vajab Euroopa Liit ühtset pikaajalist ida-strateegiat. «Meie arvates peab Venemaa kõigepealt selgelt tunnustama Ukraina iseseisvust ning ukrainlaste vaba valiku õigust ning alles seejärel on võimalik sisulise koostööga edasi minna. Selline seisukoht vajab täiesti erinevat ja selget sõnumit kui senine tingimusteta truuduse deklareerimine moderniseerimispartnerlusele.»

Eesti eurosaadiku arvates on saabunud hetk tunnistada, et Ukraina president Janukovõtš on kaotanud nii moraalse kui poliitilise usaldusväärsuse: «Praeguse presidendi ainus positiivne panus rahvusliku leppe saavutamisesse, oleks tema tagasiastumine.» Euroopa Liit peaks Kelami sõnul toetama 2004. aasta põhiseaduse ennistamist ning vajadusel ka ennetähtaegseid valimisi.

«Ilma kõhklusteta ning viivitamiseta on vaja rakendada Ukraina võimumeeste ning repressioonide eest vastutajate pangaarvete külmutamine ning nende vaba liikumise tõkestamine Euroopas,» nõudis Kelam. 6. veebruaril võttiski Euroopa parlament vastu kaks saadikute resolutsiooni, kus on mitmeid Tunne Kelami esitatud olulisi põhimõtteid ja ettepanekuid arvestatud. Paraku on esialgu tegu vaid sõnadega, mitte konkreetsete otsustega.

Juba detsembris kritiseeris Eesti välisminister Urmas Paet Euroopa Liidu, aga ka USA passiivsust Ukraina suunas, öeldes, et Euroopa Liit tegi Ukraina osas mitu viga: „Samal ajal kui Venemaa ajab Ukraina suunal selget ja jõulist poliitikat, pole EL ega ka Ameerika Ühendriigid suutnud lõpuni mõista, mida teha ning kuidas käituda. Lootus, et Ukraina suunal töötab kiretu eurobürokraatlik välispoliitika, kukkus novembris kolinal kokku. Plaan B puudus. Mõnes Euroopa pealinnas juba jõuti rõõmustada – jumal tänatud, et Ukrainaga nii läks. Eks nad ise olid süüdi, et meie nõudmisi ei suutnud täita. Las nüüd Venemaa tegeleb, arvasid mõned laia suuga euroopalikest väärtustest rääkivad poliitikud.“ (Postimees, 10.12.2013).

Paet tegi detsembris kolm konkreetset ettepanekut: „Esiteks peaks EL võtma senisest tugevama ja ka poliitiliselt nähtavama positsiooni võimalikuks vahendustegevuseks vägivalla ärahoidmisel ning tegelikult toimiva lahendustee leidmisel. Selle osana peaks ELi liikmesmaad vajadusel kaaluma konkreetsete isikute vastu sanktsioonide rakendamist. Pealinnades on need nimed hästi teada.
Teiseks tuleb loobuda silmakirjalikkusest ning kõigiti järgida iseenda kehtestatud reegleid. Seega puudub igasugune alus keelduda Ukrainale andmast liikmesuse perspektiivi. Ukraina on Euroopa riik ning kui ta täidab tulevikus Kopenhaageni kriteeriumid, siis on tal ka võimalus soovi korral ühineda ELiga. Kolmandaks tuleb näiteks ELi, Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Rahvusvahelise Valuutafondi vedamisel kokku kutsuda Ukraina toetajate konverents, mis keskenduks peaasjalikult riigi majanduse moderniseerimiseks vajaliku laenupaketi koostamisele. Selle ainukeseks eeltingimuseks võiks aga olla Ukraina poliitilise olukorra lahenemine viisil, mis tagab abi- ja laenuraha sihipärase kasutamise.“

Kuud muudkui mööduvad, olukord Kiievis läheb iga päevaga plahvatusohtlikumaks, aga ühtki neist ettepanekuist pole paraku (veel) suudetud otsusteni viia, elluviimisest rääkimata.

Eesti ukrainlaste liidrid Vira Konõk ja Anatoli Ljutjuk pöördusid jaanuari lõpus EV presidendi , peaministri, välisministri ja sotsiaalministri poole avaldusega, milles paluti kaaluda võimalust osutada abi Ukraina meeleavaldustel kannatada saanud inimestele, sh ka meditsiiniabi andmist Eesti raviasutustes. Leedu on nimelt sellist abi juba osutanud.

«Kasutades jõustruktuure peab võim faktiliselt sõda oma rahva vastu. Kiievi ja teiste linnade tänavatel tapetakse ja röövitakse inimesi; igasuguste juriidiliste normide rikkudes heidetakse vanglatesse protestijaid. On teada hulgaliselt juhtumeid, kus kinnipeetute kallal on toime pandud piinamist ja alandamist. Eriüksuste jõulise tegutsemise tagajärjel on erinevates Ukraina regioonides suur hulk protestijaid saanud haavata; paljud vajavad meditsiinilist abi ja haiglaravi. Tihti keelduvad inimesed pöördumast haiglatesse, kuna seal peetakse neid miilitsa poolt kinni; on juhtunud ka inimeste röövimisi haiglatest,» seisab Eesti ukrainlaste ühenduste pöördumises. Jälle peab kahjuks märkima, et ehkki meie välisminister viitas ukrainlastele meditsiiniabi osutamise võimalusele juba detsembris, ei ole sõnadele tegusid (veel) järgnenud.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peaks valitsus pöörama kiiret tähelepanu kõrgematele riigijuhtidele adresseeritud Eesti ukrainlaste ühenduste avaldusele, mis küsib humanitaarabi andmise võimalust Ukraina meeleavaldustes kannatada saanud inimestele:
«Olukord Ukrainas on eriti alates 19. jaanuarist muutunud väga pingeliseks, mis kahjuks on nõudnud ka mitmeid inimelusid. Ukrainas on sisuliselt käimas kodanikkonna allumatus demokraatlikke protsesse ja õigusriigi põhimõtteid eirava võimu vastu,» ütles Mihkelson Riigikogu väliskomisjoni istungil oma äsjasest Kiievi sõidust ülevaadet andes. «Sellises situatsioonis ei tohi väärtusi ja inimõigusi kaitsev Euroopa Liit jääda ükskõikseks Ukrainas toimuva suhtes ning osutama igakülgset abi ka rahutuste käigus kannatanutele, kui see osutub võimalikuks ja vajalikuks,» rõhutas Mihkelson.

Samas ei ole Eesti Riigikogu suutnud Ukraina neli kuud kestnud kriisi jooksul teha ühtki selleteemalist otsust, ainult väliskomisjon tegi pärast Mihkelsoni Ukraina-visiiti väikse avalduse, mida isegi Eesti enda ajakirjandus suurt tähelegi ei pannud, välispressist rääkimata.

Eesti taasiseseisvumise ajal kogesime ise, kui oluline oli meile demokraatlike välisriikide toetus mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Eesti on kogenud samal moel šovinistliku interrinde agressiivset ajupesu, jõhkrat katset lõhestada Eesti riiki ning eraldada venekeelne Kirde-Eesti piirkond Eesti riigist. Nüüd püütakse samal moel lõhestada Ukraina riiki, vastandades venemeelsemat Ida- ja euromeelsemat Lääne-Ukrainat teineteisele. Ukraina 45 miljonit inimest väärivad täpselt niisamuti vaba ja demokraatlikku riiki, nagu väärib seda Eesti Vabariik. Oleme nüüd täieõiguslikud Euroopa Liidu liikmed, kaasvastutades ise ka Euroopa Liidu välispoliitika eest.

Vaatamata (enese)kriitilistele avaldustele ja ettepanekutele peaks Eesti välispoliitika olema seepärast Ukraina küsimuses rahvusvahelisel areenil palju aktiivsem ja nähtavam: „Kui me juba oleme Ukraina arengud põhjendatult võtnud oma välispoliitika radaril tähelepanu keskmesse, siis peaksid seda sõnade kõrval toetama ka teod,“ tunnistas välisminister Urmas Paet . Mea culpa!
 
    Trüki   E-post   FB     
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
13 Aug 2017 14:56
Põhja-Koreas vangis olnud Kanada pastor saabus koju PM (1)
13 Aug 2017 10:52
Läti rahandusminister tänas eestlasi alkoralliga Läti majanduse turgutamise eest
13 Aug 2017 10:20
Rakvere Ööjooksul krõbistasid sportlased snäkiks kassitoitu
13 Aug 2017 10:05
Ivo Muru: Peatage see riik, ma väljun! (3)
13 Aug 2017 08:41
Lugeja: tormi kätte jäänud parvlaeval Arabella puhkes paanika, lained olid tohutud ja elud ohus
13 Aug 2017 08:35
Virginia osariigi rahutustes on hukkunud kolm inimest. Lisatud sündmuse video!
12 Aug 2017 18:55
Algas Kanada Maleva "Kolm Lõvi" laager Kotkajärvel
12 Aug 2017 16:53
Eesti: Torm lõpetas enneaegselt Arvamusfestivali ja tekitas korraliku kaose PM
12 Aug 2017 16:36
Jeroen Bult: rasked valikud Eesti ees PM
12 Aug 2017 11:35
Galerii: tugev äike liigub üle Eesti, saartel ja mandril paljud majapidamised vooluta
12 Aug 2017 08:53
Mart Helme: inimeste kõige pühamad tunded on seotud rahvuse, keele, kultuuri, kodumaa ja perekonnaga, sotsid on kõike seda hävitamas (1)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus