Autor: Krister Paris 30-ndate näljahäda nimetamine genotsiidiks võimaldab nõuda kompensatsiooni.

Neljapäeva õhtul lähenesid Moskvas Leontjevski põiktänaval Ukraina saatkonnale kolm noorukit.Kiiresti heitsid nad üle müüri kolm lõhkekeha ning kadusid saabunud õhtupimedusse.

Hiljem said uudisteagentuurid kirja, milles vastutuse rünnaku eest võtsid enesele natsionaalbolševikud ning Euraasia Noorte Liit. Tekst heidab Kiievile ette Venemaa süüdistamist genotsiidis, kuna ülemraada võttis vastu “holodomor’i seaduse”.


Hukkus kolmandik


Õõvastava kõlaga holodomor tähendab Ukraina jaoks rahvuslikku tragöödiat, kus aastatel 1931–1932 hukkus kunstlikult tekitatud näljahäda tõttu kuni kümme miljonit inimest ehk kolmandik toonasest rahvastikust.

Vaevalt on neid, kes arvavad, et Euroopa viljaaidas Jossif Stalini käsul sundkollektiviseerimise hõlbustamiseks läbi viidud näljutamine oli midagi muud kui kohutav. Ent kas tegemist oli ka genotsiidiga?

Teisipäeval otsustasid Ukraina oranži revolutsiooni tülli läinud eestvedajad ühenda parlamendis jõud, et anda näljahädale just nimelt selline tiitel.

Küsitluste järgi toetas näljaseaduse vastuvõtmist 70 protsenti rahvast. Ent pärast esialgset läbikukkumist sai eelnõu 450-kohalises parlamendis vaid 233 liikme toetuse. Ülejäänud otsustasid ilmselt valijate ning Moskva ärritamise vältimiseks hääletusest kõrvale jääda.

Esialgse versiooniga võrreldes ei sätesta seadus karistusi genotsiidi eitamise eest (kuigi nimetab seda endiselt kuriteoks), samuti ei nimeta seadus nälga genotsiidiks Ukraina rahvuse, vaid Ukraina rahva vastu. Viimane parandus pidanuks aitama vältida etnilisi pingeid ning Venemaa võimalikku solvumist.

Moskva negatiivne reaktsioon ei lasknud end siiski kaua oodata. Välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin hoiatas uudisteagentuuri Itar-TASS kaudu Ukrainat küsimuse politiseerimise eest.

Ehkki Ukraina ülemraada ei nõua vastuvõetud seaduses Venemaalt genotsiidi eest kompensatsiooni, annab see siiski tuge neile, kes tahavad küsida Moskvalt hüvitist rahvusvaheliste kohtute abil.

Enne Ukrainat ennast olid näljahäda genotsiidiks kuulutanud juba kümme riiki eesotsas USA-ga.


Stalini käsul näljutamisega kulakluse vastu


•• Ellujäänute kirjelduste kohaselt olid näljahäda ohvrid nii meeleheitel, et vanemad sõid oma surnud lapsi ning lapsed vanemaid. Põgeneda üritajad tappis piiridele paigutatud armee.

•• Genotsiid algas järjest karmistuvate dekreetidega toiduainete kogumise tõhustamiseks. Vilja, kartulite ja elusloomade kogumist koordineeris rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov isiklikult. 1932. aasta 6. detsembril vastu võetud määruses keelati külade varustamine toiduainetega ning kästi konfiskeerida talupoegade rahalised vahendid. Kogumisbrigaadid viisid sageli minema kõik leitud toiduained. Mida kaasa ei suudetud võtta, hävitati. Nälja kõrghetkel hukkus 25 000 inimest päevas.

•• Stalin soovis näljaga likvideerida “kulakluse” kui klassi ning viia lõpuni kollektiviseerimise, millesse ukrainlased väga tõrksalt suhtusid. Samuti prooviti genotsiidiga hävitada 20-ndatel õitsema puhkenud rahvuslikku eneseteadvust.

•• Lisaks Ukrainale kannatasid kunstliku näljahäda käes ka Kubanimaa ning Kasahstan.

Märkmed: