Jüripäeva paraad ühendab, kaovad kaugused Tänavu, kui Toronto vanim gaidlipkond Põhjala Tütred on juba märkinud oma 60. tegevusaastapäeva ja vanim skautüksus Lembitu Malev teeb seda sügisel, kinnitasid kohalikud skaut- ja gaidliikumise noored traditsioonilisel Jüripäeva paraadil 26. aprillil, et nende töö kannab vilja ning on elujõuline.
Paraadijuhiks oli gdj Heli Vanaselja. Tema käsul sisenesid Toronto nelja üksuse noored Toronto Eesti Maja saali skaut-gaidorkestri marsihelide saatel. Orkestrit juhatas ngdr. Tiina-Kai Paluoja. Heli Vanaselja teatas Eesti Gaidide Malev Kanadas (EGMK) ja Eesti Skautide Malev Kanadas (ESMK) juhtidele, et 85 paraadil osalevat liiget on ülevaatuseks valmis. Järgnes Kanada hümn.
Palvuse pidas peapiiskop (ja skautmaster) Andres Taul, kes põimis 8. Psalmi sõnu Francis Baconi mõtetega, et rohkem ootab meid ees, viidates „rohelise“ eluviisi või keskkonnakaitse liikumise populaarsusele. Viimane on ka üks skautluse keskseid põhimõtteid. Palvuse lõpus loeti ühiselt Meie Isa palve.
Jüripäeva traditsiooniks on Mõttesild. Eesti poole pöördudes ehitatakse Mõttesild, millega tähistatakse võitu ülekohtu ja vägivalla üle. Jüripäeval kaovad kaugused, kui skaudid-gaidid kogunevad suureks sõprusringiks. Saates mõttes tervitusi oma aatekaaslastele üle maailma, kinnitavad noored sellega, et ükskõik kus keegi meist elab, oleme üks suur eesti skautide ja gaidide pere. Tänavuse mõttesilla tekstiks oli skm Ärni Kääridi kirjutatud vanemgaidide koori moto „Gaidisõsar, skaudiveli“, mille lugesid ette gaid Kassandra Hanslep ja skaut Kristjan Naelapea. Järgnes Eesti hümn.
Paraadi tervitas välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid gdr Ingrid Kütt, kes paraadile omast humoorikat rolli täites andis Oskari auhinna parimate vormide eest Lembitu noolepoistele ja üksikskaudile, kes soojal päeval oli tulnud kohale põlvpükstes.
Eesti Skautide Liidu Keskbüroo esindaja skm Jaan Lepp luges ette büroo aprillikuu ringkirja, märkides ühtlasi, et ka välis-Eesti Gaidide Liit märgib tänavu 60. juubelit.
Kotkajärvet hooldava organisatsiooni TESS esindaja Tõnu Naelapea pani oma tervituses kõigile osalenutele südamele toetada kas oma rammu või rahakotiga Kotkajärve korrashoidu. On ju see kaunis Muskoka laagriala skautliku nooruse kodu aastaringselt, killuke Eestit Kanadas, kus talgutöid jätkub samuti aastaringselt.
EKNi esimees nskm Avo Kittask kinkis igale üksusele Eestis ilmunud atlased ning selgitas Kanada eestlaste kuldteenetemärkide statuuti. Skm Enn Kiilaspea oli oma märgi juba vabariigi aastapäeva aktusel kätte saanud; Helju Salumetsale antakse see üle Võidupühal. Kohalviibinud skm Egbert Runge ja skm Ervin Aleve said aga paraadil oma kauaaegset noortetööd tunnustavad kuldteenetemärgid ja diplomid nskm Avo Kittaskilt.
Gdr Ingrid Kütt luges ette Toronto Eesti Seltsi esinaiselt Anne Liis Keelmannilt saabunud tervituse.
Paraadil tunnustatakse noorte saavutusi kiituskirjade, diplomite ja edutuste omistamisega. EGMK jüripäeva ringkirja (mille leiate koos ESMK ringkirjaga teisalt tänasest lehest) lugesid ette Põhjala Tütarde juht ngdr Kadri Munro ja Rajaleidjate lipkonna juht ngdr Tiina-Kai Paluoja.
ESMK ringkirja luges ette skj Aleks Kivi. Tunnustused ning diplomid andsid üle lipkondade juhid skm Enno Agur (Lembitu) ja nskm Toivo Pajo (Kalev).
Igal aastal korraldatakse salgavõistlusi, tänavused võitjad olid Põhjala Tütarde Ristikheina salk ja Lembitu Lahtine salk. Laskevõistluste auhinnad andsid välja ngdr Tiiu Nõmmik, ngdr Raja Raudsepp ja nskm Peeter Jeeger.
Nskm Veiko Parming rääkis linnamängust, üritusest, mis toimus mullu sügisel – seekord tõesti südalinnas – ning pani noorte metsas ja looduses õpitud oskused proovile.
Tänavu suvel toimub suurlaager Eestis Tähemetsal, kuhu läheb Kanada esindusüksus, keda juhivad gdj Kristina Agur ja skj Aleks Kivi. Gdr Siiri Lepp andis neile üle Eesti Abistamiskomitee Kanadas nimel toetusümbriku.
Tänavu ootamatult lahkunud nskm Ain Allas oli tubli noortejuht, skaut ja isa. Ain oli ka suur Kotkajärve armastaja, kasutaja ja ehitaja. Nskm Toomas Kütti teatas, et perek. Allas on palunud kõiki, kes soovivad Aini panust skautlusele ja Kotkajärvele tunnustada, teha seda majandusliku toetusega Kotkajärvele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu.
Heli Vanaselja andis seejärel üksustele korralduse valvelseisakuks, joondumiseks ja väljamarsiks valmistumiseks. Uljas marss toimus skm Enn Kiilaspea seatud populaarsete kodumaiste noortelaulude popurrii helide saatel 14-liikmeliselt orkestrilt.
Siinkohal on sobiv meenutada skm Kääridi luuletuse viimaseid ridu:
„meid ühendab ühine lootus // olla kunagi kodumaal koos // meid ühendab püha kohus // eestluse eest võidelda // gaidid, skaudid, // Eesti kodus // hoidkem meie Isamaad!“ 
