AVO KITTASK
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimeesJõulupühade eel toimub tihti sagimine ja kiirustamine, mis vahel käib vastu kõigele sellele, mida sooviksime leida — naudingut, rahu ja üksmeelt. Kingitusi valides jookseme ühest kinkeärist teise, et leida parajat suurust ehk värvi; see ei tohi olla liiga kallis ega odav; peab olema särav ja sobiv; oleme murelikud, et keegi ilma ei jääks... jne., jne. Kihutame mõtlematult ühelt jõulupuult teisele ilma, et pühade vaim ja meeleolu meid puudutakski. Mõned kaotavad teineteise sallivuse, kellega neil pole täpset ühist arusaama, kuid sellegipoolest samad aated.
Pikapeale leiame, et tõeline jõulukingitus on siiski soovida teineteisele „ühise keele“ leidmist ning selle mõiste sisendamist ja rakendamist. Käesolev keel on üksteise sallivuse ja mõistmise teguviisid, üksteise usaldamise oskus, üksteise hindamine ja austamine. Suurepärased jõulukingitused, mille kaudu tugevdame iseennast, oma ühiskonda ja pikapeale ka eestlust siin võõrsil.
„Ühise keelega“ saame üksteist kannatada ja käituda viisakalt lahkarvamustes. Selle teguviisi taasloomine on hädavajalik juhul, kui soovime jälle tõhusalt Kanada Eesti ühiskonda säilitada ja viljeleda. Meie noorte järeltulijate kasvatamine ja õpetamine „ühise keele“ tähtsusest ja vajadusest saab toimuda ainult enda eeskuju näol. Samameelsusele jõudmise rakendamine igapäevases ja perekonnaelus on ju loomulik, luua sama põhimõtteline alus meie ühiskonnas on hädavajalik.
„Ühise keele“ leidmine pole kerge, aga kerge pole ka see, kui igaüks tegutseb omaette. Mis on väärt hoida, vajab väärt lisapingutust. Oleme ju üks Eesti rahvas, mida saame kaitsta ja hoida, tegutsedes ühel meelel. Keskusteleme ju ühises keeles — eesti keeles.
Jõulupühade ja uue aasta kõige kallima kingituse väärtus seisab kõigest ühise keele leidmises. Hoiame üksteist kõrges aus ja hoidku Jumal Eestit.
Rahulikke jõulupühi ja üksmeelset 2011. aastat.
